Arvake ära, mis juhtub kui on kindel plaan peas küpsemas ja tunne, et nüüd saavad taas trennid alguse? Suudan haigeks jääda- ei ole midagi väga hullu (kõigest nohu, vahelduva eduga köha ja ühel õhtul avastasin ka kerge palaviku, mis üpris loiuks muutis).

Natuke olen jooksnud ka. Alustasin esmaspäeval ja lörtsis rahulikult jalga jala ette asetades tegin pisikese 6km tiiru. Teisipäeval tundsin, et nina jookseb, mitte mina ja jõin ohtralt ingveriteed. Enesetunne veidi paranes ja kolmapäeval sain kenad 8km joostud. Neljapäeva sain vabaks ja vajalikel kohtumistel käidud, kuid taas oli olemine kehv. Püüdsin ka tubaselt harjutusi teha, kuid kui energiatase on madal, siis sellest vehkimisest suuremat kasu ka pole.

Täna tuleb plaan paika panna ja püüda mingi valemiga end rohkem liikuma saada. Äkki linnukesed tehtud tegevuste taga innustaksid või paberil kindel päevakava- ideid on, kuid teostus jätab soovida. Küsimuseks jääb kuidas ja millise hinnaga see veidi parem enesetunne tuleb.



originaalpostitus

identicon
Alustasin blogi kaalulangetajana. Jälgisin toitumiskava, treenisin nii koduselt kui spordiklubis ja osalesin rahvaspordiüritustel. Nüüd on põhiliseks eesmärgiks joosta üha paremaid aegu võistlustel ja püüda end ületada igal sammul.

Loe samast kategooriast

Maagiline maailm pooltoonides

Pühapäeva hommikul sättisin jooksusussid jalga veidi enne kaheksat, kuigi silmad tegin lahti juba viie ajal …