Esimene tööpäev peale puhkust läbi ja ei olnudki kõige hullem. Tööpäeva esimene tund oli natukene kreisi, siis loksus juba kõik paika ja võisin vaid fakti nentida, et kodus töötamise võimalus on superluks ja ma ikka niiväga armastan oma tööd. Jumal tänatud selle võimaluse eest.

Saaks lapsed ka aru, et kui ma ikka ukse vahepealt kinni panen ja püüan töösse süveneda, siis pole mitte soovitav kogu aeg edasi tagasi voorida. Hommikul vara on rahulik, aga kui kõik tõusma hakkavad, siis aetakse nälga taga ja ma juba tean, et ega sellele vingumisele enne lõppu ei tule, kui neil kõhud täis on. Ega ma olen ise ka selleks ajaks juba täitsa näljane, sest hommik piirdub mul ainult kohviga. Eks ma siis võtangi selle aja ja tegelen hommikusöögiga – söön ise ja teen lastelegi midagi, tavaliselt putru. Meena on aga meil selline pirts, et kui piim üle aja on, siis tema ütleb, et ka värskelt keedetud pudru on hallitanud. Ja ta ei võta suutäitki, sureb või nälga. Ema õnneks päästis täna tema päeva, tõi värsket piima ja juubeli saia. Katsu siis siin mingit kaalu säilitada. Olen üle tüki aja parimas kaalus, aga tunnen, kuidas see kodune elu mu kaalu kergitab. Kõht punnis ees kogu aeg. Söön palju värsket küll, aga et süda väga vesiseks ei muutuks, tahaks midagi tahedamat ka vahelduseks. Ja nii ta läheb. Reisil oli hea. Hea, kui oli aega midagi hamba alla võtta ja tass head kohvi juua – jooks oli peal kogu aeg ja ujuda sai ka palju. Väga mõnus enesetunne oli kehakaalu suhtes.

Perele tegin täna pastat, mille tarvis oli mul kanafilee ostetud juba…eeee, ma ei teagi, pea nädal tagasi. Hakkas juba käest ära minema. Aga mina juba sööki raisku ei lase. Pesin jooksva vee all liha üle, tupsutasin köögipaberiga ja tegin sellise vägeva söögi, et ise ka ei usu.  Mete hindas toitu kolmega kolmepalli süsteemis ja Jaskar ütles vaid, et suvikõrvitsat olevat liiga palju, muidu maitsev. Aga…tervislikkus eelkõige. Ise sõin ka, hea oli.

Kuidas tegin…Tükeldasin kana, panin pannile praadima, lisasin ohtralt küüslauku, natukene sibulat, tshillihelbeid, soola, pipart, päikesekuivatatud tomatid, suvikõrvitsa kuubikud. Valasin liitri kookospiimaga üle ja lisasin kogu kraami keedetud pennedele. Valmis.

Mete vitsutas juba teist taldrikutäit sisse, kui ütles ehmatusega: “krt, ma olen ju vegan:)” On ikka elu tänapäeval, tahan olen vegan, tahan, ei ole. Küsisin, mis ajast ta siis vegan on. Ta püüdis meenutada, et vist eilsest. Soovitasin tal homsest hakata:D

image Kanapasta

Stig ja Meena läksid jala vanaema juurde just äsja. 2,3 kilomeetrit tervislikku kõndi. Meil on igal sammul tervislikkus teemaks. Meena lunis küll, et autoga viiksin, liiga kuum pidi olema. Aga jäin endale kindlaks. Ütlesin, et jala minnes avardab ta oma silmaringi ja sääremarju. Lubas autos ka terve aeg aknast välja vaadata ja isegi telefoni koju jätta. Aga võttis Stigi punti ja läksid kand ja varvas üks kaks kolm.

Vanaema juures ei ole internetti ka, nii et väga kasulik käik. Meil on see neti asi käest ära jälle. Meena istub kontrollimatult hommikust õhtuni telefonis ja minul ei ole midagi teha. Mina olen võimetu. Issi kinkis talle uue telefoni, mille vastu ma olin pea aastajagu juba suutnud võidelda. Mina lihtsalt keeldusin uut ostmast. Ma teadsin, mis see endaga kaasa toob. Nüüd olen ma kaotanud. Mul ei ole mingit võimu enam tema telefonikasutust piirata. Ainult niipalju, et pakett on tal ilma netita, saab kasutada kodust wifi võrku ja kui kodust väljas on, siis netti pole, kui muidugi kuskil juhuslikult wifi ei levi. Ema juures ei levi õnneks. Loodetavasti koolis ka ei hakka kunagi levima.

Kaks last kodus vähem, kasutasin juhust ja tegin sel puhul elamise ka puhtamaks. See loomad toas ei kõlba mitte kuskile. Igal pool lendavad kassi karvad. Kui lapsed ka toas veel müravad, siis tuleb täitsa ahastus peale. Mete on kassid välja koolitanud minu voodis magama sel ajal, kui me ära olime. Nüüd on nagu bossid minu voodis. Isegi tolmuimejat ei kardeta enam. Ei saa ju iga päev voodiriideid ka vahetada, maga siis seal kassikarvades. K o h u t a v !

image Nunnu küll, aga tõmbaks selle karvakera meelsasti kogu kupatusega tolmuimejasse

Lähen nüüd oma puhtasse tuppa mõnulema, vaikust nautima ja näksiks ka äkki midagi:)

P.S. Meena helistas. Nad on kenasti kohale jõudnud ja vaatavad Mashat. Kui see lõppema pidi, pidid nad vanaema wc-sse minema seda kapi asja uurima. Noh neid torukolle ja et kas keegi hakkab kapist nendega rääkima. Loodan, et neil fantaasiat ikka jätkub ja midagi välja võluvad sealt kapist:D



originaalpostitus

identicon
Ema, viis last ja elu maal. Mured ja rõõmud.

Loe samast kategooriast

Noarootsi kohvikuteõhtu 2018

Enne kui ma saan kirjutada meie perepuhkusest Peipsi ääres, pean kirja panema hoopis minu ja …