Avaleht / Spordiblogid / 5/12 poolmaratonist: MyFitness Viimsi jooks. Väkk. Väkk.

5/12 poolmaratonist: MyFitness Viimsi jooks. Väkk. Väkk.

image

See, et jooksupäevaks lubas praktiliselt uue kummarekordi väärilist kuumust, mind ei üllatanud. Viimsisse jõudes näitas tempertuurimõõdik juba 20 kraadi. Mul täiega vedas, sain oma numbri kätte vahetult enne, kui tekkis hiigelpikk järjekord. Loodan, et kõik inimesed ikka jõudsid starti… Enne starti tegin veel väikese soojenduse ja kaugelt oli juba tunda, et ega seekord mingit head jooksu siit ei tule. Äkki tuleb alla kahe tunni? Äkki mitte? Start oli kell 11. Paarsada meetrit tuli staadionil joosta ja siis keeras tee kruusale. Suurte kividega kruusale, väga mõnus oli oma pahkluid väänata ja hingata sisse kurku kuivatavat tolmu. Pulss oli sekunditega laes. Seejärel pööras rada terviserajale, kus oli maas see tüüpiline saepuru kraam vms. Teate, ma vihkan sellist rajakatet. 😀 Nagu päriselt. Ma pigem ei jookse üldse, kui et jooksen sellisel pinnasel. Mõni kilomeeter hiljem sai see jubedus läbi ja korralik kergliiklustee võttis suuna kergelt allamäge. Tuul oli kohati vastu aga see pigem jahutas ja ei seganud. Vähemalt oli midagi hingata.

Esimesel poolel oli peas kaks mõtet: kas see rada kunagi ka tagasi pöörab või jookseme maailma lõppu välja? Ja kui praegu on terve tee valdavalt langeva profiiliga, siis millisest tõusust tuleb lõpus üles ronida?

Igatahes ca 13. kilomeetril see rada lõpuks pööras Viimsi poole tagasi. Juhhei! Siis sain alles aru, et kõik eelnev kuumus oli olnud titekas selle kõrval, mis edasi valitses. Tuul oli nüüd selja tagant ehk nina ette hapnikku väga palju ei jätkunud, kuum päike paistis otse näkku ja rada ei olnud enam langeva profiiliga. Õnneks ei tundunud ka erilist tõusu olevat.

Kui alguses oli eesmärk joosta alla kahe tunni, siis nüüd oli eesmärgiks jääda ellu ja mitte mingil juhul jääda seisma. Ma pole kunagi kõrbes käinud aga selline tunne oli küll, et Rohuneeme ja Haabneeme on vahepeal kõrbestunud. Meri tundus mõnusa oaasina, kuhu võinuks kohe sukelduda. Tundsin, kuidas vaim on kohe kohe alla andmas aga miski hoidis veel mõistust selgena.

Joogipunktides pandi topsidesse nii vähe vett, et mulle oleks olnud vaja vähemalt viite topsi. Esimeses haarasin ühe topsi, millest jäi ilmselgelt väheseks. Teises võtsin juba kaks, vett oli mõlemas ühe lonksu jagu. Õnneks oli neid punkte kokku seitse, viimases kahes jäin juba seisma ja tankisin seda vett veidi rohkem sisse. Aa.. viimases joogipunktis oli vesi üldse otsa saanud aga õnneks oli spordijooki.

Kui oli jäänud veel kaks kilomeetrit, keeras rada Laidoneri parki ja läks tagasi sinna pehmele pinnasele, mis alguses oli. Täitsa lõpp ma ütlen. Ei.. täiesti p***ses oli kõik! Mu jalad olid juba nii makaronid all, et raske oli jalgu hoida ja jalalabad väändusid siia-sinna igas suunas. See rajalõik oli ka üsna künklik.

Jõudsin napilt ühest väiksest künkast üles, kui parem jalg korraks alt ära käis ja mingi lihas/kõõlus korraks järgi andis. No tore, see veel puudus. Viimane kilomeeter sai joostud läbi kerge valu (õnneks möödus järgmiseks päevaks). Rada läks veel korraks sinna kruusateele, sain kuivanud hingeteedesse veel ühe tolmukihi peale hingata ja olingi taaskord staadionil.

Täitsa pekkis, mis jooks oli jäänud seljataha. Kraapisin oma viimased jõuraasud kokku ja lihtsalt kütsin finišisse nii kiiresti, kui sel hetkel võimalik oli. Napilt jõudsin alla kahe tunni. Asi seegi. Ma kahtlen, kas sellele jooksule enam kunagi lähen.

Kuna osalejad said minna MyFitnessi minispa-sse, siis võtsingi  suuna kohe sinna. Seal avastasin, et pulsivöö on veidi hävitustööd teinud. Õnneks oli kisa rohkem kui villa aga särk nägi ikka khkm kole välja küll. 😀

MyFitness Viimsi jooks numbrites:
distants: 21,1 km / minu kell 21,3 km
aeg: 01.59:49
keskmine kiirus: 5:41 min/km
keskmine pulss: 182 l/min
max pulss: 193 l/min
kiireim km: 1 – 5:18 min/km
aeglaseim km: 20 – 6:27 min/km

Tallinna kesklinna tagasi sõites märkasin, et üks tempertuurinäidik näitas lausa 29 soojakraadi. Ma pakun, et seal Rohu-Haab-kõrbes oli vähemalt 40!

Kui ma enne Viimsi jooksu olin üsna optimistlik taastumise osas, siis nüüd enam mitte. See kuumus ja rada tegid ikka korralikku tööd. Eks näis, mis Riias saama hakkab. Õnneks on seal start juba hommikul kell 8, saan loodetavasti enne finišisse kui kuumarabanduse. Te võite mulle vabalt soovitusi anda, kuidas Riia poolmaratoniks paremini valmistuda ja taastumist kiirendada. 😉



originaalpostitus

Siit leiate mõtisklusi spordist, eelkõige jooksmise teemadel aga muudest headest mõtetest.

Loe samast kategooriast

Peetri jooksult otse kiirabiautosse

Õhtul kell 18.00 anti järjekorras kolmas start Peetri jooksule ja kolmas kord olen mina seal …