Avaleht / Välismaa / Elu välismaal / 5 aastat iga päev paar rida

5 aastat iga päev paar rida

Viis aastat on minuga igal pool kaasas käinud üks sinine märkmik. Iga õhtu (või olgem ausad, mõnikord ka paar-kolm päeva hiljem) kirjutan sinna, mis ma mingil päeval tegin. See märkmik on minuga reisinud üle terve Euroopa ning jõudnud ka USAsse ja Uus-Meremaale.

29. september 2013: Tänane tööleminek oli järgmine: Rapla-Hagudi-Rapla-Tallinn. Rahakott jäi Rapla. Aga pole hullu, et hilinesin. Solaris oli nagunii evakueeritud – pommiähvardus.

27744562_10215589650159705_655794622_o

Esimene sissekanne on tehtud 5. veebruaril 2013. aastal. Ma mäletan väga hästi, et ma olin juba 2012. aasta sügisel seda märkmikku Rahva Raamatu poes uudistanud, aga leidsin, et hind on liiga kallis. Kui ma aga märkmikku oma mõtetest välja ei saanud ja lõpuks ikkagi poodi naasin, oli see otsas. Oi ma kahetsesin, et ei olnud ostnud aga alla ei andnud ja veebruari alguses ma selle siis lõpuks ka kätte sain!

8. juuni 2014: R. I. P! Parim R.I.P’i päev! The Pretty Reckless, Die Fantastischen Vier, Slayer ja Linkin Park. Viimane oli kuidagi kordades võimsam, kui 2011. aastal Leipzigis. Tänane mõttetera on ka nii õige.

Märkmiku igal leheküljel on viis joontegruppi. Iga grupi alguses on ruum aastaarvu kirjutamiseks ja siis on neli rida, et panna kirja kõige tähtsam, mis sel päeval juhtus. Lisaks on igal päeval ka tsitaat. Ma tean, et osades mitme aasta märkmikes on iga päev küsimus, millele vastata aga mulle meeldib küsimusevaba variant rohkem – saan ise otsustada, mis ma kirjutan.

2. märts 2015: Oih. Unustasin kirjutada. Hmm. Ma usun, et ma ei teinud suurt midagi.

Mõni päev olen ma kirjutanud pikalt ja laialt, teine päev on sissekanne sama põgus nagu ülalolev näide. Mõnikord lasen ma kirjutada ka kellelgi teisele, et nende kirjutatule siis aasta pärast poolkogemata peale sattuda. Ja muidugi loen ka ise huviga, et mis ikkagi aasta või kaks tagasi tehtud sai, sest väikesed killukesed, mis teevad elu nii toredaks, kipuvad lihtsalt ununema.

28. aprill 2016: Olgu, see oli üks rahulik tööpäev. Ning talv pole veel isegi käes mitte! Positiivse uudisena sain ma aga Mt Ruapehu suusakuurorti tööle!!! Loodan, et reaalselt jõuan ka sinna.

Kuidagi on kujunenud selliselt, et reeglina ma negatiivset märkmikku kirja ei pane. Näiteks tülisid või arusaamatusi, mis võivad küll antud ajahetkel nutma ajada, kuid mida ma tean, et ma ei taha järgmised aastad korduvalt üle lugeda. Mõnikord satuvad sellised negatiivsed hetked siiski kirja aga nii üldsõnalisena, et ma üritan meelde tuletada, miks ma huvitav paar aastat tagasi inimese X peale küll pahane olin. Enamjaolt ei meenugi. See näitab veel kord, et parem tasuks juba ruumi headele mälestustele pühendada.

3. mai 2017: Viimaks sain lennata kleiti kandes, kontsakingade ja käekotiga. Ja sain Bryani ka Stockholmist kätte! Ta on Eestis!

Muidugi ma tuleksin ilma selle märkmikuta toime ja elu tähtsaimad sündmused püsivad meeles ka ilma üleskirjutamiseta, aga igapäevaste killukeste meeldetuletamine on lihtsalt nii mõnus. Ma isegi ei tea, kui paljudele ma olen soovitanud, et ostku endale sarnane märkmik. See ei ole klassikaline päevik, kuhu sa iga päev lehekülgede kaupa oma tundeid ja mõtteid jäädvustad ning mis paljusid (sh mind) oma mahukusega hirmutab. See on paar rida, mis on vaja kirjutada. Ei võta ju tükki küljest aga no mõne aasta pärast ei suuda end ära tänada, et kord alustatud sai.

11. jaanuar 2018: Sõit lennujaama. 20.2 + 23.8 + 9.8kg. Demosidemed ON rasked.

Minu esimene 5-aasta märkmik sai tänasega täis. Jaanuaris, enne kui USAst Eestisse tulin, tegime aga raamatupoes peatuse ja ma ostsin uue. Veel käivad kaaned kangelt lahti ja veel ei ole see kulunud, kuid homme võtan ette ning vaatab, mis mälestused sinna viie aastaga kogutud saavad.

27746818_10215589649399686_1342870216_o



originaalpostitus

Loe samast kategooriast

Õhtusöök Pimeduses

Alustuseks väike meeldetuletus, et kuni maikuu lõpuni on käimas Eesti blogiauhindade hääletamine ning kui Sa …