Avaleht / Spordiblogid / Advendikalender ja jõulujuttu

Advendikalender ja jõulujuttu

Ilmselt on tänaseks juba kõik kursis, et üks tore blogija koostas blogijatele oma advendikalendri. Tõenäoliselt ei hakka ma igast aknakese taga peituvast ülesandest kirjutama aga mõnest ikka. Ja ainult sporditeemadest huvitunule hoiatus, sellest postitusest leiate palju kõrvalekallet. 😉

#1 Eesmärgid.

Esimese akna taga olid eesmärgid detsembriks, mida ma laiendan sujuvalt uueks aastaks. Olen jätkuvalt arvamusel, et parim eesmärk on selline, mida ei ole sõnastatud. Kuidagi on läinud nii, kui ütlen eesmärgi välja, siis läheb kõik vastupidi. Siiski on mul mõned ettekujutused, milline jooksuaasta võiks aasta 2018 tulla. Kindlasti mahutab üks või isegi kaks maratoni end aasta peale ära, lisaks mõned kohustuslikud ja sekka ka uued võistlused. Muidugi on ka uuel aastal vana hea eesmärk püstitada uusi rekordeid. Üks hullumeelne mõte on mul veel aga see jääb vist hoopis aastasse 2019. Tahaksin iga kuu joosta ühe maratoni ehk aastaga 12 maratoni. Tean, et mõni on seda juba teinud ja mõnele tekitab see mõte hoopiski nalja aga vot selline idee mul on. Kui keegi nüüd arvab, et see võiks ka tema eesmärgiks saada ja tahaks kampa lüüa ning juba järgmine aasta asi ära teha, siis… ma võin selle peale juba praegu mõelda.  Muideks, alustab järgmise aasta Marathon100 projekt. Kel vähegi huvi on, siis ruttu kandideerima. 🙂 #2 Päkapikud ja advendikalendrid. Päkapikkudega seoses meenub mulle kolm seika: ühe korra eksisid päkapikud kellaga. Hommiku asemel olid vedanud õhtul kuuse alla uhiuue seljakoti, mis oli täis mandariine. Alguses arvasin, et nad kaotasid selle ära ja nüüd teised lapsed ei saagi mandariine aga lõpuks sain aru, et see on ikka mulle. Ühel teisel korral passisin terve öö neid päkapikke – no kuidas saab olla, et neid ei näe ega kuule. Hiilisin iga natukese aja tagant kööki, ja kontrollisin sussi. Passisin, mis ma passisin, ikka olid nad niimoodi ära käinud, et mina neid ei näinud. Huvitav tõesti… Kolmandana on mul hästi meeles, kuidas ma päkapikkude salalao leidsin. Salaladu oli küll kõrgel kapi otsas aga ühel pärdikul oli ronimisoskust liiga palju. Päkapikud olla lubanud mul siis edaspidi sealt laost igal hommikul üks asi valida. Ja päkapikud käivad ikka veel. Mõnikord ka keset suve. Kuna meil sussi aknal pole, siis tuleb nänni peitmisel kasutada fantaasiat. Miks mitte peita üks komm näiteks kohvimasinasse? Või arvutihiire alla? Nii põnev ju! #3 Jõulufilmid. Palun ei! Siin pikemalt ei peatugi. #4 Kingisoovitused. Ma olen alati olnud selline inimene, kellele meeldib kinke teha. Tavaliselt alustan ma mõtlemist varakult, mõnikord nopin ideid kõrva taha isegi kuid ja kuid varem. Praegugi ootab üks jõulupakk saatmist, teine tegemist ja veel hunnik jõulukaarte kirjatuvi tööle tulekut. Kui mitte keegi teine, siis mina ikka hoian jõulude aeg paberkaartide saatmise traditsiooni au sees. Samas ei kuulu ma nende inimeste leeri, kes arvavad, et hea kink=kallis või hea kink=suur. Teinekord teeb väike šokolaaditahvel südame rohkem soojaks ja enamat polegi vaja. Mõte loeb! Minu puhul on lollikindlaks valikuks alati mõni kallim tee, mida ma ise kunagi osta ei raatsi. Või mõni peenemat sorti šokolaad. Või mõni üüberhea lõhnaga küünal. Või jõulude puhul ka jõulusokid. See, et mul mingi 14 paari sokke kuskil sahtlis haigutab, ei tähenda, et mul nunnusid sokke liiga palju oleks. 😀 * Ilusat jõulukuud! image



originaalpostitus

Siit leiate mõtisklusi spordist, eelkõige jooksmise teemadel aga muudest headest mõtetest.

Loe samast kategooriast

Lugejate soovil…

Tahaks kuulda, et kui hästi sul õnnestub ühildada töö, trenn, lapse kasvatamine ja muud huvid …