Avaleht / Elu / Tervise- ja kaalulangetusblogid / Alla andmine ei ole valik

Alla andmine ei ole valik

Kerge ärevusega võtan läpaka sülle, pühin sellelt tolmu ja avan kaane. Login end blogilehele sisse ja avastan, et isegi mitmele kommentaarile on vastamata. Kuidas? Miks? Mis mind siit nii kaua eemale hoidis? Ma isegi ei oska kuskilt alustada. Üks hetk jooksis kõik minu jaoks allamäge. Mitte miski ei sujunud ega läinud soovitud teedpidi. Ma ei tahtnud siia jälle virisema tulla. Olen seda juba piisavalt teinud ja kes seda hala ikka lugeda tahaks. Ka endale tundus vastumeelne neid mõtteid kirja panna. Tahtsin lihtsalt omaette olla ja lootsin, et küll ühel hetkel kõik paremaks läheb. Mnjah.. vahepeal oli küll tunne, et nüüd küll aitab. Ei saa minust mingit asja, olengi mõttetu, saamatu ja mul puuduvad igasugused oskused, et kuidagi kasulik olla. Täiesti mitte-minulik tunne. Ma pole kunagi allaandja olnud, aga nüüd olin nii lähedal. Ma olen endale seadnud väga suured eesmärgid ja mu unistused hirmutavad mind kohutavalt. Aga kas mitte see polegi asja mõte? Unistada nii suurelt, et veidi hirmus on ja siis muudkui vaeva näha ja tasapisi tippu ronida. Kui aga takistusi aina enam teele visatakse, tekib paratamatult tunne, et äkki see pole ikkagi minu tee. Äkki ma olen vea teinud. Kisub hästi diibiks ära, eks? Sel samal hetkel, kui ma olin juba käega löömas, helises mu telefon ja ma sain oma võimaluse. Ja märts algaski hoopis teise tundega. Minus kasvab tasapisi usk endasse, ma tunnen, et tegelikult on kõik võimalik. Lihtsalt.. vahel võtavad head asjad aega. See aga ei tähenda, et alla andma peaks. *näitab näpuga enda peale*  Mul on plaan! Minu meelest on see hea plaan. Miskipärast olen ma selle plaani täideviimist pikalt edasi lükanud, peamiselt ikka kartuses, et midagi läheb vussi. Aga kui kõik sujuma hakkab, siis tahan ma märtsi jooksul selle plaani elluviimist alustada. Esimene samm on ettevõtte loomine. Ma tean, et tegelikult on see väga lihtne, teed aga internetis mõned klõpsud ja valmis. Sealt edasi tundub veidi hirmus, aga ma olen valmis õppima ja õnneks on minu ümber palju väga taibukaid ja toetavaid inimesi, kes mind veidi aidata saavad. Ühesõnaga. Eluke sujub jälle paremini ja mul on peas palju paremad mõtted. See tähendab, et ka soov neid jagada on tagasi. Mul on väga meel, kui keegi veel siia lehel ikka satub ja lugemas käib. Kavatsen nüüd igatahes regulaarsema kirjutamise juurde naasta, sest tegelikult igatsesin ma väga oma blogipesa. Võimalik, et see postitus tekitas veel rohkem küsimärke. Aga ma praegu paremini ei oska. Küsige, tehke ettepanekuid, andke soovitusi või visake lihtsalt mõni tore mõte kommentaariumisse ja ma kindlasti vastan. 🙂 Toredat uut nädalat! Laura



originaalpostitus

Loe samast kategooriast

Lapsed õpivad me tegudest, mitte sõnadest

(function(d, s, id) { var js, fjs = d.getElementsByTagName(s)[0]; if (d.getElementById(id)) return; js = d.createElement(s); …