Avaleht / Tehnikablogid / Andunud Androidi fännist Apple’i kasutajaks

Andunud Androidi fännist Apple’i kasutajaks

Ma olen kindlasti olnud terve elu (või vähemalt nii kaua kuniks nutitelefonid tulid) andnud androidi fänn. Mul oli järjest mitu Samsungi ja LG telefoni, mis olid minu jaoks muutunud omamoodi mugavaks ja armsaks, nii et kui uue pidin soetama, ei kõhelnud ma hetkeks ja valisin järgmise ikka androidi pere seast. Mul ei ole otseselt olnud midagi Apple’i toodete vastu, aga põhiliselt oli küsimus ikkagi rahas, sest ma ei näinud mõtet maksta näritud õuna märgi eest tagakorpusel hunnikut raha lisaks. Üsna kitsa silmaringi mõtlemine.  
Viimase Samsung Galaxy S4 sain ma eelmine aasta sünnipäevaks ehk see sai soetatud aprilli keskpaigas 2015. Ta teenis mind hästi, mul ei olnud millegi üle kurta, operatsioonisüsteem oli ju vana ja tuttav android, telefon oli ilus, korpuseid sai tellitud omajagu ja vahetatud ka üsna tihti, nii et ma olin rahul. Kuniks siis selle aasta juunis Brüsselis elades avastasin ühel hommikul, et telefon on kuidagi jube paistes ja kui selle lahti võtsin, oli aku mingi supersuur ja telefoni sisse ära ei mahtunud.  
 
Arutlesin asja oma sõbraga (kes muuseas on Apple’i tehnik ja mind mitu aastat moosinud, et ma endale iPhone’i ostaks) ja tema ütles, et ma jumala eest seda telefoni enam sisse ei lülitaks ja uue aku ostaks. Nii ma panin telefoni kokku tagasi, jätsin laua peale ja kui korraks selja keerasin, lendas see õhku. Aku ühes toa otsas, telefoni esipaneel teises, tagumine korpus kolmandas. Noh, pisut liialdatud, tegelikult olid nad kõik maas, aga telefon lendas siiski vastu kivist põrandat ja mõra kaameras oli kindlustatud, lisaks esipaneeli nurgas olnud pragu, mis akupaisumisel juba tekkis, süvenes nüüd veelgi. Katki mis katki.   
Läksin siis mina rõõmsalt (või mitte nii rõõmsalt) ostma uut akut, Samsungi nimelisest poest, kust anti mulle aku pakendi sees. Panin selle sisse, kolm nädalat töötas telefon üsna normaalselt ja siis täiesti suvalise koha pealt viskas pildi tasku ja sisselülitamisel tegi ainult disco-lighti ehk ekraan läks kollaseks, siniseks, punaseks, roheliseks ja ei mingit asja sealt rohkem saanud. Mina vihastasin selle peale ja otsustasin, et rohkem androide ja Samsungi minu elus vaja ei ole, sest mul on villand sellest, et ma vahetan nad kõik välja mitte sellepärast, et ma tahan, vaid sellepärast, et ma pean.   
Enne kui jõuan selleni, kuidas ma iPhone’i soetasin, räägin aga lõbusast seigast Samsung Eesti ja MTTC garantiiremondiga. Mina olin telefoni osas sisuliselt alla andnud ja otsustanud, et vahet pole, viskan lutsu sellega, aga mu ema ei olnud rahul, et aasta aega vana telefon niimoodi otsad annab. Kuna firma, kust me telefoni ostsime, ei paista enam eksisteerivat, võttis emps ühendust otse Samsung Eestiga, kes käskis viia  telefoni remonti, et see ülevaadata. Remondis sain ma ka muidugi 2x käia, sest omavaheline suhtlus neil puudus ja üks ei teadnud teise nõudmistest midagi, aga lõpuks mu telefon minust sinna siiski jäi.   
Mõni aeg hiljem helistas mulle üks tore onu sealt remondist ja rääkis selliseid huvitavaid asju, et telefonil on siiski mehaanilised vead (ehk ta on mahakukkunud, oo üllatust) ja see garantii alla ei lähe. Ma ei suutnud ennast tagasi hoida ja ütlesin, et no ILMSELGELT, see telefon lendas ju vastu maad, kui see pagana aku sealt tagant lendu läks. Lisades veel selle, et minu juunis ostetud pakis aku on nende sõnul üle aasta vana ja kasutusjälgi täis ning et telefon vajab emaplaadivahetust (aasta vana telefon, tuletan meelde) ning lõpetades rõõmsa pakkumisega, et remont maksab 290€, pahvatasin ma naerma ja ütlesin, et tüüp, ma ostsin tutika iPhone’i selle raha eest.   
Ega tegelikult garantiimees ju süüdi ei olnudki, tema oli see vaene õnnetu hing, kes minule helistama pidi lihtsalt, aga see on halenaljakas, ausalt. Mis tekitab vajaduse aasta vanal telefonil vahetada emaplaat? Tsiteerides klassikuid: “Vahel lihtsalt on nii.”   
Igal juhul nii ma lõpuks ostsingi endale iPhone’i, ühe tüdruku käest, kelle sõnul ta seda väga palju ei kasutanud ja hoidis ilusti. Telefon tõesti nägi ka kena välja ning kuna ma olin Samsungi peale nii pahane, leppisin ma õunaga ka oluliselt lihtsamini. Jah, android ja ios on erinevad ja tõesti, on plusse ja miinuseid mõlemal, aga hetkel olen ma lihtsalt rahul, et mu aku seisab pea terve päeva, et mu pildid on ilusad ja et mu telefon ei lenda õhku.   
Ja olgu jumal tänatud icloudi eest!   
Niisiis, minu jutu kokkuvõtteks võib öelda lihtsalt seda, et kõik Samsungid ei ole halvad, mu emal ja isal on samad telefonid ja käivad juba kenasti 2 aastat, aga Samsungi suhtumine on küll kehva, kui lihtsalt külma südamega öeldakse aasta aega vanale telefonile vajalikuks remondisummaks 290€. Ma võin praegu eksida, aga minu meelest see telefon ei maksnud isegi tutikana ostes nii palju.



(originaal postitus)

identicon

Loe samast kategooriast

Loen pimedas raamatuid

Hiljuti, seoses osaluskohvikuga, sain kingituseks raamatulambikese. Need on olnud üsnagi populaarsed raamatuhuviliste seas ning nüüd …