Avaleht / Eesti / Investeerimisblogid / EfTEN ja Madara – võtta või jätta?

EfTEN ja Madara – võtta või jätta?

EfTENi ja SW peakorter. SW maksab EfTENile üüri 😉

Nii nagu 2007. aastal, kui börsile jõudsid Arco Vara ja Ekspress Grupp, toob ka selles tsüklis hea aeg börsile uusi emitente. Hetkel on käimas lausa kaks IPO-t, EfTEN Tallinna põhinimekirja ja Madara First Northi nimekirja. Panen kiirelt paar mõtet ja enda tegevuskava.

Alustame Madarast, siin on mul kogemus väiksem ja jutt ka lühem. Ise nende tooteid ei tarbi, kosmeetikasektorist suurt ei tea ja olen LHV foorumit lugedes ning Investeerimisraadiot kuulates saanud aru, et tegemist on üsnagi asjaliku ettevõttega, kuid hinnatase on ka kõrge. Huvi märkimise vastu on ilmselt suur, sest ega neid aktsiaid ju niipalju ei jagata ka (530 442 aktsiat hinnaga 6,25 eur teeb kokku 3,3 miljonit ehk siis veidi suurem kui mõned suuremad CrowdEstate projektid on olnud). Huvilisi tarbijate ja fännide näol peaks ainuüksi Eestis-Lätis olema tuhandeid. Investeerimisraadio intervjuus olid juhid märkimise osas optimistlikud ja ridade vahelt võis lugeda, et lõviosa on juba koos. Minu jaoks on ehk kõige suuremaks piduriks asjaolu, et noteeritakse First Northil ja võib juhtuda, et väga likviidne see olema ei saa. Seega ei julgeks lühiajalise popsu peale panustada. Pikaajaliseks investeerimiseks pole mul hetkel vaba raha ega ka tunnetust selle tööstusharu osas. Küll aga on minu abikaasa Maria suur fänn ja nii märkisime talle kogunenud Silvano dividendide eest veidi üle 100 aktsia. Eelkõige selleks, et osaleda investorite boonusprogrammis (pidi ju tasuta näidiseid saama!) ja hoida ettevõtet radaril. Kui kunagi peaks vaba raha tekkima ja turg võimalust pakub, siis võtame ehk juurde.

EfTENi osas oskan rohkem kaasa rääkida. Päris esimesest pakkumisest (10. euro tasemel aastal 2015) ma osa ei võtnud ja kirjutasin selle kohta nii. 2015. aasta suvel olid meeleolud kinnisvaras kindlasti pessimistlikumad kui täna (isegi LHV laenujuhid on tunnistanud, et majandus on oodatust tugevamalt esinenud!). Kuigi tegelik olukord on täna turul kindlasti buumi lõpule lähedasem. Kui 2015. oli “Kui Arno koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud” tunne, siis mida peaks praegu tundma?

Samas oli üks oluline põhjus, miks ma 2015. EfTENisse ei investeerinud (ja miks ma omakorda 2016. aasta aprillis 11 euro tasemelt investeerisin). Nimelt polnud 2015. neil veel portfellis ennast tõestanud hooneid, vaid oli üksnes raha ja äriplaan. Tänaseks on portfell tibens-tobens, Tallinna büroopindu sealt ei leia ja nende pindade seljas kannatab ratsutada küll. 2017. aasta mais ostsin kinniselt emissioonilt juurde aktsiaid hinnaga 12,54. Vahepeal on fond maksnud ka dividende – 63 senti aktsia kohta. Nii, et senini on olnud igati tootlik investeering (ja oleks olnud veelgi parem kui oleksin 2015. aastal sisenenud – olekspoleks).

Mida siis täna otsustada? Täna on varad hinnatud turuhinda ja mina nendele suurt kasvuruumi enam ennustada ei julgeks. Samas rahavoog on endiselt 7-8% tootlusega ja pangalaen 50% ulatuses otsa annab ilusti tootluseks 10+% välja. Pole paha. Kui nüüd intressid tõusma hakkavad, tootlusootused kasvavad ja üürid peaksid langema, on siin võimalik ka algkapitali kaotada. Kuigi jooksvalt pole vaja EfTENil ilmselt varasid likvideerida ja üürilepingud on pikaajalised. Kokkuvõttes usun jätkuvalt, et endiselt on EfTENi fond parem lahendus kui täna ise omal käel Tallinnas ärikinnisvarasse investeerida (vähemalt väikeste summadega). Väikeste stuudiokorteritega saaks ilmselt veelgi kõrgemat tootlust, aga jebla on ka rohkem. Nii, et selles aspektis saab IPO minu heakskiidu. Börsil noteering pakub ka järelturul huvitavaid võimalusi – kriisi ajal võib mõnel aktsionäril hakata väljumisega kiire ja hind võib ajutiselt ka NAVist allpool liikuda. Või siis vaba raha ülekülluses hoopis vastupidiselt üle NAVi kaubelda. See on hea indikaator ka kinnisvaraturu hetkeseisu osas.

Kui nüüd märkimisest rääkida, siis EfTENi IPO maht on samuti mikroskoopiline – avalikult pakutakse 250 000 aktsiat hinnaga 14 eur/tk, mis kogumahuks teeb 3,5 miljonit eurot. Seejuures on välja hõigatud, et iga uus huviline saab vähemalt 75 aktsiat. Seega ilmselt tasubki väiksematel huvilistel märkida 75 aktsiat, suurematel huvilistel oleks vaja mitmeid erinevaid kehasid kasutada. Kuigi ma tegelikult ei näe väga suurt põhjust, miks peaks üritama seda aktsiat 14 euro pealt trikitades kokku osta. Lühiajalist popsu siit vaevalt tuleb, tegemist on liiga läbipaistvate varadega ettevõttega. Kuna ma 2017. aasta kevadel sain veidi vähem aktsiaid kui plaanisin, siis ilmselt märgin 300-500 aktsiat, lootuses et ehk 100 ikka antakse. Aga kui ka ei anta, siis hoian silmad lahti, et soovi korral (kui turg peaks toetama) hiljem börsilt alla NAV-i juurde osta.

Aga võin kihla vedada küll, et ülemärkimine tuleb, selleks on praegu turg piisavalt tugev, rahval raha palju ja kinnisvara endiselt seksikas!



originaalpostitus

Investeerimisest ja rahalise vabaduse saavutamisest rääkiv blogi. Lisaks kuuülevaadetele on ka palju muud materjali.

Loe samast kategooriast

Šabuum! Tegin tibiinvesteeringu Madarasse

Mamma mia! Miks mitte investeerida millessegi naiselikku! Mis ma oskan öelda. Finantskiirtee daamidel on ilmselgelt …