Avaleht / Eesti / Poliitblogid / EKRE majandustoimkond taunib sunddividendi eelnõud

EKRE majandustoimkond taunib sunddividendi eelnõud

image 22 riigikogulast algatasid 13. juunil 2018. äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu, millega kehtestada sunddividendi maksmise kohustus kõikidele ettevõtetele. Kogu eelnõu on ära toodud selle postituse lõpus. Selle algatuse taga on ennekõike sotsid, kelle üks funktsionär Kovalenko ei saa BLRT-st oma dividende kätte. Seega on tegemist sotside lobiseadusega. Teine põhjus, miks seda tahetakse, on riigikassa täitmine, sest dividendi maksmisega kaasneb ka kohustus maksta (topelt) tulumaksu. Kuid sellise seaduse vastuvõtmine tooks aga kaasa hulgaliselt probleeme ning kahjustaks Eesti ettevõtluskeskkonda oluliselt. Seega on arusaamatu, kuidas kolm ekrelast sellele asjale alla kirjutada said? Igal juhul EKRE majandustoimkond taunib seda sügavalt ning on pöördunud oma erakonna juhtkonna poole. Erakonna aseesimees Martin Helme võttis oma seisukoha 23. juulil: “Kui sügisel Riigikogu töö algab, siis kindlasti fraktsioon võtab eelnõu suhtes seisukoha ja ma ei näe varianti, et see oleks midagi muud, kui eitav”. Seega võivad EKRE valijad rahulikult hingata, me ei toeta käesolevat eelnõud. Põhjused, miks me selle vastu oleme, on siin: Toimkonnna liikmed, tutvunud asjakohaste materjalidega (manuses) ja arutanud teemat toimkonna koosolekul 19. juulil 2018., jõudsid seisukohale, et väljapakutud kujul ei ole võimalik seaduseelnõud heaks kiita. Samas tõdeti, et reaalselt eksisteerib väikeaktsionäride kaitse probleem juhul, kui börsiettevõte otsustab börsilt lahkuda ja väikeaktsionärid ei saa oma aktsiatega enam vabalt kaubelda (Telia, Olympic). Selleks puhuks on vaja välja töötada regulatsioon, mis tagaks neile väärilise tasu aktsiate müügil. Kuid Liisa Oviiri poolt esitatud seaduseelnõu seda eesmärki ei täida, sellest pole seal juttugi, küll aga sekkuks välja käidud eelnõu valimatult Eesti ettevõtluskeskkonda, tekitades hulgaliselt probleeme. Seaduse antud kujul vastuvõtmisel halveneb väikeettevõtete usaldusväärsus, töökindlus ja finantseerimisvõimekus, mis omakorda halvendab oluliselt Eesti majanduskeskkonda. Järgnevas on esile toodud negatiivsed aspektid, mis kaasneksid kõne all oleva seaduse vastuvõtmisel sellisel kujul nagu see on: Osaühingule sunddividendi kohustuse kehtestamine ei arvesta tehtud investeeringute ja käibevahenditega. Täna kasutavad väikeettevõtted arvestuslikku kasumit jätkusuutlikkuseks, s.t. et reeglina on kõik vabad vahendid investeeritud või kasutusel käibevahenditena. Silmas tuleb pidada, et kogu Euroopa Liidus on väikeettevõtete juurdepääs soodsatele krediitidele piiratud. Eestis on probleem eriti terav selles osas, et väikeettevõtete osanikelt nõutakse isiklikku käendust, mis kaotab ära sisuliselt piiratud vastutuse mõiste. Seega kasutatakse ära kõik võimalikud ettevõtte rahalised vahendid, seda just äriühingu jätkusuutlikkuse tagamiseks, et mitte olla sõltuvad krediidiasutustest. Silmas tuleb pidada ka seda, et kui kõik rahalised vahendid on kasutuses, siis krediidiasutus dividendide maksmiseks krediiti ei anna. Samuti käibevahenditena kasutuses oleva raha dividendide väljamaksmisel krediidiasutus suure tõenäosusega keeldub käibekrediidi eraldamisest. Bilansis olev jaotamata kasum loetakse ettevõtte omakapitali hulka. Omakapitali suuruse põhjal otsustab krediidiasutus, kui palju ta saab ettevõttele laenu anda. Laenulepingutesse pannakse kirja, milline peab olema omakapitali ja laenukapitali suhe. Kui sundkorras tuleb välja maksta dividend, siis omakapitali tase langeb ja võib vabalt juhtuda, et ettevõte ei täida enam laenulepingus määratud kovenante ning on sunnitud ka pangale osa laenu tagasi maksma. Selline asi võib aga ettevõtte lihtsasti muuta maksejõuetuks, millega satuvad ohtu töökohad ning muutub krediidiasutuste motivatsioon ettevõtjatele raha laenata, mis omakorda seab küsimärgi alla nende edasise eksistentsi, mis omakorda vähendab ühiskonnas käibel olevat raha ringlust, mis avaldab negatiivset mõju kogu riigi majanduskeskkonnale. Jaotamata kasum ettevõtte aruandes ei tähenda, et ettevõttel oleks selles vääringus raha. Ajakirjanikud ajavad selle alalõpmata segi. Jaotamata kasum tuleb ettevõtte kasumiaruandest, mis on tekkepõhine. Kui ettevõte on investeerinud kogu tekkinud kasumi põhivarasse, siis võib olla jaotamata kasumit ka miljard, aga ettevõtte kontodel raha pole. Seega tuleb vaadata bilansi esimest rida – raha, seal on näha, palju oli ettevõtte bilansi koostamise hetkel raha kassas ja arvetel. Küsitavaks muutub ettevõtete tegevuse pikaajaline planeerimine ja optsioonide instrumendi kasutamine. Täna on Eestis tavapärane, et äriühingutes, mis on välismaiste investorite omanduses, on tegevjuhtkonnale optsiooniga eraldatud vähemusosalus ca 30%. Uus seadus seaks sellise praktika kahtluse alla ja ei motiveeriks ei omanikke ega tegevjuhtkonda. Ei ole ühtegi vajadust riiklikult reguleeritud väikeaktsionäride kaitse jaoks sest keegi ei sunni kedagi hakkama ettevõtjaks ega väikeaktsionäriks, see on alati mõlema osapoole vaba valik. Ning tingimused osaluses pannakse paika kas ettevõtte põhikirjas ja/või osanike vahelises lepingus (deadlock provision), kus on võimalik kõike reguleerida just nii, nagu vaja. Näiteks saab kokku leppida, et kui osalus langeb alla mingi protsendi (ettevõte emiteerib tulevikus uusi aktsiaid, millega hetkel osalusse astuv investor nõus ei ole), on enamusosanik kohustatud selle väikeosaniku osa välja ostma ning kohe saab kokku leppida ka hinnamudelis. Üks populaarsemaid viise hilisemaid ebameeldivusi klaarida on osanike vahelisse lepingusse sisse panna nn. texase ruleti, vene ruleti või deterrence klauslid, mille abil siis hilisema ebameeldivuse puhul tehakse teisele osapoolele ettepanek oma osalus müüa või teise oma osta: kellele ettepanek tehti on kohustatud valima ühe kahest, kas müüb pakutud hinnaga või ostab ise teiselt proportsionaalselt samasuguse hinnaga. Näiteks pakutakse teisele poolele oma osa välja osta hinnaga 125 % tema väärtusest või siis müüa enda oma 75 protsendiga selle väärtusest. Variante on veel palju: Auction Deadlock Clause, Arbitration Deadlock Clause, Chairman Deadlock Clause, Liquidation Deadlock Clause, Meeting Deadlock Clause, Mediation Deadlock Clause, Fairest Deadlock Clause, 100% Buyout Deadlock Clause, Multiple Choice etc. Ameerikas on see kõik tavaline praktika, huvitav et Eestis ei ole? Või peaks meie poliitikud äripraktika kursustele saatma? EKRE majandustoimkond saab aru, et börsilt lahkuvate ettevõtete puhul võib tekkida väikeaktsionäridel tõsine probleem, kus nende huvidega ei arvestata, mis võib neile tuua olulist majanduslikku kahju. Parimad näited Eesti lähiajaloost selle kohta on Telia ja Olympic. Selliste juhtumite kaitseks tuleks tõesti mingi regulatsioon välja mõelda, kuid käesolev Kovalenkode-Oviiri lobiseadus seda eesmärki ei täidaks. Käesolev nn. väikeaktsionäride seaduse eelnõu ainukene tegelik motiiv riigi seisukohast (kui Kovalenkode lobi kõrvale jätta) oleks riigikassa sundtäitmine väikefirmade rahakoti arvelt. Nimelt kaasneks dividendide välja maksmise sundkohustuse kehtestamisega ka kohustus maksta (nüüd juba topelt) tulumaksu. Kuid see lahendus ei ole vastutustundlik ega jätkusuutlik sest peale esimese vooru sunddividendide välja maksmist läheksid paljud ettevõtted pankrotti. Ühtlasi juhime Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmete tähelepanu asjaolule, et Justiitsministeeriumi poolt on läbi viidud hanke Äriseadustiku kodifitseerimiseks (analüüs ja muudatusettepanekud) tähtajaga 2020. aasta, võitis värskelt loodud advokaadibüroo NOVE, millega on seotud jurist Urmas Volens, kes ise töötas Justiitsministeeriumis ajavahemikul 1998-2009. Nimetatud perioodist viimased kolm aastat oli ta asekantsler õiguspoliitika alal, kuhu alla käib ka seadusloome. Kui Urmas Reinsalu sai 2015. aastal justiitsministriks, pandi seadusloomele ministeeriumi sees piir, s.t. tähendab et seadusloome viidi ministeeriumist välja, seda hakati teostama riigihangetega. Eelpool nimetatud Urmas Volens lõi 2016. aastal enda advogaadibüroo NOVE, mille eesmärk oligi hakata tegelema seadusloomega. Volens on samuti MTÜ Väikeaktsionäride Liidu idee algataja ja Kovalenko esindaja BLRT küsimustes. Seega ei ole üllatav, et sunddividendi eelnõud üritatakse õigustada sellega, et see tuli kodanikualgatuse korras vastavast MTÜst.

image

TV3 18. juuli: “Liisa Oviiri algatatud sunddividendide eelnõu on loodud oma rahastust mitte avalikustava ja möödunud aastal loodud MTÜ Väikeaktsionäride Liidu poolt; Oviir ise rääkis veel teisipäeval, et kirjutas eelnõu ise.” Selle eelnõu seletuskirjas on mainitud, et see seaduse muudatus tuleb teha ära enne Äriseadustiku muudatuste valmimist, ilmselt ongi põhjus selles, et ei seostataks kõiki seadusemuudatusi NOVE büroo klientidega. Tegemist on hämara lobitööga, mis paljastas nii selle, et meie riik ei tegele ise oma seadusloomega vaid sisendid tulevad mujalt, erinevatest lobigruppidest, kui selle, et meie poliiitkud on vastutustundetud ega mõtle ka ise, millele nad alla kirjutavad. Sunddividendi nõue on normaalses turumajanduse kontekstis täiesti ennekuulmatu praktika, mida pole veel kuskil rakendatud. Ja põhjused, miks seda rakendada ei saa, olid ülal esile toodud. Siin on käesolev seaduseelnõu oma täies hiilguses koos kõikide allkirjadega. Probleemiks on just punkt kolm, kus on kirjas sunddividendi maksmise nõue.

imageimageimageimageimage



originaalpostitus

identicon
Georg Kirsberg (sündinud 28. juunil 1983 Tallinnas) on Eesti kirjanik, politoloog ja reservohvitser.

Loe samast kategooriast

VIDEO: G. Kirsbergi kõne Hirvepargis 06.06.2018.

Lugupeetud kaasmaalased, lugupeetud kaasteelised. Oleme kogunenud täna siia selleks, et tähistada täpselt kolm aastat tagasi …