Avaleht / Elu / Arvamusblogid / Elu läheb edasi

Elu läheb edasi

Avastasin ühel kaunil reede õhtul, et meie järjekordsel hoiukassil on silm kinni mädanenud. Et mul kassihaigustega üldse kogemust pole, sattusin loomulikult paanikasse, guugeldasin (VÄGA halb idee) ja sain teada, et tal on vähemalt katk, kui mitte midagi hullemat. Õnneks jätkus mul oidu loomaarstile ka helistada ja järgmiseks päevaks aeg kinni panna – oma kahtlustele on ju vaja kinnitust saada. Loomaarst teatas aga rahulikult, et kiisul on klamüüdia ja ilmselt oli see tal juba enne meie juurde jõudmist, aga kuna natuke aega tagasi sai tal kaks hammast välja tõmmatud, on tal immuunsüsteem nõrk ja haigus lõi välja. Mein Gott! Klamüüdia! Silmas! Ma olin ikka arvanud, et see on suguhaigus, mitte mingi silmahaigus. Igatahes, nüüd pean talle 2x päevas silma mingit salvi panema ja minu suureks üllatuseks pole kassil selle vastu midagi. Mina oleks ammu juba põgenenud, kui keegi mulle midagi silma üritaks toppida, aga tema istub rahulikult süles ja laseb kõike teha. Müstika!

Ma vist polegi meie uut hoiukassi tutvustanud? Tema on Ludvig:

image Ja ta on meil juba neljas hoiukass, eelmised on juba uued kodud leidnud. *** Mind on ennast ka mingid vanainimesehädad vaevama hakanud. Jalad on kuidagi … imelikud. Turses, tahaksin öelda, aga tegelikult on vist lihtsalt mingi närvivalu. Guugeldasin (!) ja sain teada, et ilmselt on mingi närv nimmeluude vahele jäänud vms, aga ma edasi ei suutnud lugeda, sest kui mul midagi iiveldust tekitab, siis on see liigeste ja närvide kirjeldus. Fuhh! Verd võin vaadata, palju kulub, aga mingid liigesed … ei. A jube ebamugav on istuda, kui jalad valutavad. Kõndida on okei, aga just istuda ei saa. Võimalik, et mu keha tahabki mulle öelda, et ärgu ma logelegu, vaid hakaku jooksma, aga mu töö pole just väga liikuv. Keeruline on see elu. *** Viimase aja päikeselised ilmad on nii mõnusad! Ma ise kipun küll palavusse kõngema, sest olen ju siiski aneemik, aga Ernst fännab sajaga seda, et saab päev läbi õues olla. Isegi rannas käisime juba – ma ei mäletagi, millal enne emadepäeval rannas päevitada sai. Veits tolmune on muidugi, aga ehk tuleb varsti vihma ka. Ma väga loodan. Ja loodan ka seda, et väga pikalt väga palav enam ei ole – ma ei jõua enam pearinglusega võidelda. *** Varsti algab jalka MM ja see on toonud jutuaineks suve tähtsaima teema: kes võidab? Ma ise fännan Saksamaad, aga kahjuks pole nad sel aastal eriti tugevad ja pealegi on Neuer ka vigastatud. Mu jalkafännist sõber ütles, et tiitli saab Prantsusmaa või Portugal, sest neil on sel aastal tugevad meeskonnad … no ma ei tea. Mulle ei meeldi eriti kumbki. Mu vend pooldab Inglismaad, aga ka nemad ei meeldi mulle. Ühesõnaga, ma jään pöialt hoidma sakslastele, aga ootan veel põnevusega debütantide (Islandi ja Panama) mänge. Millalgi teen endale valmis ka eraldi tabelid alagrupimängude ja play-off’ide jaoks. Ma olen juba nii põnevil! Need kuumad ilmad on kogu mu ajataju ära rikkunud, sest mul on tunne, et ongi juba suvi ja jalka … ning siis vaatan kalendrisse, et kurat, kuu aega veel oodata. No kuidas nii saab?

originaalpostitus

identicon

Loe samast kategooriast

KODUNE LIMONAAD

Eelmisel suvel kostitas mind Vilniuses imetore taimetoidurestoran, kus pakuti maailma kõige maitsvamat kodutehtud limonaadi. See …