Avaleht / Elu / Pere- ja lapsed / “Henry, räägi inimestele, kust sina enda puuvilju ostmas käid”

“Henry, räägi inimestele, kust sina enda puuvilju ostmas käid”

“Henry, kas sa minule ei tahaks reklaami teha? Lihtsalt räägi inimestele, kust sina enda puuvilju ostmas käid!” hõikas mulle Moonika, kes on Tartus asuva ökopoe Valete juhataja. Esiteks, see on nii tore alati kui mulle märku antakse, et nad loevad minu blogi. Moonika oli seda teinud eelnevalt ja me oleme korduvalt vestlema sattunud. Ja teiseks – mul pole mingit probleemi rääkida sellest, kust ma enda puu-ja juurvilju ostan.

Ma ei ole pühendunud ökoinimene. Kui ma midagi söön, siis küsimus, kas tegu on mahetoodanguga või mitte, ei ole minu esimesi küsimusi. Kuid see on aastaid olnud lugu meie lastega. Sünnist saadik oleme me näinud vaeva, et köögiviljad oleks hooajal kohalikud ning võimalikult mahedad ja hooajavälisel ajal mahedad. Võimalikult mahe tähendab seda, et kui on kohalik kasvataja, siis ma ei aja öko sertifikaati taga kui ta kinnitab, et ta kasvatab mahedalt.

Ma elan natuke linnast väljas. Mitte palju. Ma näen aknast Lõunakeskuse seda suurt kollast kera, mis peaks vist olema päike. See ei meenuta muide eriti päikest. See näeb välja pigem midagi juustu sarnast. Kuid siin läheduses, kus ma olen, on palju põlde. Mitte eriti kaugel on maisipõld, siin on kartulipõllud, hernepõllud ja ma näen (õigem oleks, et ma tunnen ninaga) sageli, kuidas neid põlde erinevate kemikaalidega pihustatakse. Kui ma kallan millelegi mürgi peale, näiteks pükste peale, siis jah, suurem osa aurustub ära, kuid jalga ma neid enne korralikku pesu ikka ei paneks. Ometi paljud suisa naeruvääristavad seda muret toiduga. Kui silmaga ei näe, siis on kõik korras.

Sel suvel oli meedias hoiatus inimestele, kes hernepõldudel raksus käivad, et see on ettevõtmine, mis võib lõppeda paremal juhul mürgistusega haiglas, kuna hetkel on just herneste pritsimise aeg ja mürgi kontsentratsioon viljades on laes. Kas see on miski, mida ma tahan oma lastele pakkuda? Ma kahtlen. Mul pole küll teadmisi, mida see mürk täpsemalt inimorganismis teeb, kuid minu lihtne talupoja mõistus ütleb, et kui ma pritsime taimi ainetega, mille tagajärjel ükski elusolend neid ei puutu, siis äkki oleks tark ka endal eemale hoida. Kuidas nad teavad, et müüki pannes on taimed mürgist vabad? Vaevalt nad keegi neid testivad. Lähtutakse sellest, mida tootja kinnitab ja loomulikult soovib tootja rääkida eelkõige seda, mida põllumees kuulda tahab.

Kui ma suviti turul ostmas käin, siis ma olen ikka küsinud, et kas midagi on pritsitud ja nii mõnegi leti taga ei ole ma enam väga populaarne, sest ma küsin aina küsimusi. Vastuseks öeldakse enamjaolt, et tooted on kasvatatud vastavuses hea põllumajandusliku tavaga. Võta siis kinni, mida see tähendab. Mul on välja kujunenud kindlad müüjad, kust ma ostan.

Seega ma püüan puu- ja köögivilja eelistada mahedat. Vähemasti lastele ja sellises ulatuses kui saan. Ma ei lähe sellega pööraseks ja ei aja iga tootja nime taga näpuga järgi, kuid kui ma satun Karlova linnaossa, siis üks peatus, mida ma püüan alati teha, on Saekoja tänavas.

Mida ma värskest seal ostan? Kuna Rimi on mulle lähemal ja ka Rimis on oma mahemärgisega puuvilju, siis ma ostan neid, mida ma Rimist ei saa ja see on peamiselt köögivili – brokoli, lillkapsas, suvikõrvits. Viimati sattusin ma sinna seetõttu, et keegi tõi meile hunniku mandariine (Ei, mitte teie Agnes ja Reelika) ja eelmisel aastal kui me neid sõime, olime me 48h liikumisvõimetud ja tuuseldasime tualeti ja voodi vahet. Kõik viiekesi korraga. Ma pole vist kunagi oksendanud, kakanud, nutnud ja naernud samaaegselt, sest Esileedi nägi vannitoa teises otsas pesukaussi öökides nii totter välja ja kuigi mul oli tunne nagu oleks ma rongi alla jäänud, ei saanud ma naeru pidama. Sellel ööl andsin ma endale pühaliku tõetuse, et ma ei puutu elus enam ühtegi mandariini.

Ok, sellest on nüüd aega mööda läinud, mälestused sellest hirmsast ajast on tuhmunud ja ma olen ikka paaril korral mandariine söönud. Kuid ma tegin otsuse, et kui mandariinid, siis mahepoest. Vähemasti lastele. See ei välista loomulikult, et ka mahedate mandariinidega võib mõni painav viirus liikuda, sest mõni korjaja oli seda viirust just põdenud, kuid vähemasti pole neid keegi pritsinud ja nagu ma aru olen saanud, on ka järelvalve, et ma võin julgelt osta mahetoitu ja teada, et see on tõesti mahe, päris hästi organiseeritud.

On veel mõni asi, mida ma alati mahepoest ostan ja nendeks on roosa sool, mandli- või pähklivõi, kinoa, agaavisiirup ja kindlasti midagi veel, mida ma praegu ei mäleta. Kuidagi on nii läinud, et neid ma käin alati just ökopoest otsimas.


Seega, ma teen reklaami – kui te soovite mahedat puu ja köögivilja, siis minge Valete ökopoodi. See asub Saekoja tänaval. Seal, kus kunagi oli Karlova linnaosa postkontor. Poe “Akord” taga kohe :). Ma mõtlesin alati, et kuidas inimesed selle koha üles leiavad. See on nii lolli koha peal, et sinna ei komista naljalt keegi. Aga nad on olnud kannatlikud. Aastaid hiljem ja nende toodang on ikka värske. Eelmisel nädalal saime neilt hunniku mandariine ja kiivisid, mis on nüüd enamjaolt kõik otsas ja need olid ilgelt magusad. Seega, minge avastage see pood ja sisenedes võitegi öelda, et “Henry rääkis, et siin pidi maru hea pood olema”. Nad teavad mind seal nüüd kõik ja ka teenindus on alati super olnud.

See oli Valete reklaampostitus ja mulle tasuti vitamiinipommidega natuuras. Aitäh. Teinekordki 😉



originaalpostitus

Isadusest, perest ja omavahelistest suhetest

Loe samast kategooriast

Ei sünnita, vol. 2

Kui arst 19.12 mulle uue aja kirja pani, siis muigasin sisimas, et jaajah, ma olen …