Avaleht / Eesti / Poliitblogid / Homondus: kas patt, hälve või lihtsalt kõrvalekalle?

Homondus: kas patt, hälve või lihtsalt kõrvalekalle?

image 04.10.2017. saates Suud puhtaks avaldas Risti koguduse kirikuõpetaja Annika Laats toetust kooseluseadusele, mis ajas harja punaseks EELK peapiiskop Urmas Viilmal, kes selle peale lausus: “Kiriku seisukoht on endiselt, et homoseksuaalne praktika, nagu ka heteroseksuaalsed abieluvälised seksuaalsuhted on Jumala tahte vastased, mistõttu on tegemist patuga. Ka on kirik endiselt piibellikul seisukohal, et abielu on ainult mehe ja naise vaheline liit, mis on Jumala seatud. Seetõttu ei ole inimesel, olgu või riigikogus enamuse häältega läbi surudes, õigust seda muuta.“[1] Järgnevas analüüsime natuke homonduse ning sooneutraalsuse fenomeni lähtuvalt teaduslikust aspektist. Selle tarbeks olen allikaks võtnud Soome teadlaste poolt koostatud psühhiaatria õpiku[2]. Psühhiaatrilised diagnoosid kuuluvad Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ICD klassifikatsiooni (International Classification of Diseases) alates 1948. aastast. Kuna ICD klassifikatsioon sisaldas ainult haiguste nimetusi ilma nende kirjeldusteta, hakkas Ameerika Psühhiaatriaselts oma kriteeriumidel põhinevat klassifikatsiooni välja töötama 1974. aastal. Töö tulemusena valmis 1980. aastal süsteem DSM-III (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders). Hiljem seda täiustati DSM IVks. [lk 27] DSM IV jaotub 17 kategooriasse, millest üheteistkümnes kannab pealkirja: seksuaalelu ja sooidentsuse häired. See häireterühm koosneb neljast alarühmast: seksuaalfunktsiooni häired ehk seksuaalsed düsfunktsioonid, seksuaalsuunitluse häired ehk parafiiliad, sooidentsuse häired ja täpsustamata seksuaalhäired. [lk 37] Homoseksuaalsus ei kuulu enam mitte ühegi nimetatud kategooria alla sest seksuaalset sättumust ennast ei loeta enam häireks, see eemaldati ICD klassifikatsioonist 1990 aastal (lisati sinna 1977). Hiina Psühhiaatriaühing eemaldas homoseksuaalsuse enda klassifikatsioonist 2001. aastal. Kuid siiski ütlesid psühhiaater Jüri Ennet ja tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna 2008. aastal, et homoseksuaalsus on hälve, seksuaalobjekti valiku häire[3]. Seega jääb praegu lahtiseks, mis põhjustel homoseksuaalsus ICD klassifikatsioonist eemaldati, kas poliitilistel või teaduslikel? Küll aga sooidentsuse häire on kuni tänini leitav rahvusvaheliselt tunnustatud psühhiaatriahäirete ICD DSM IV kategooriast: Sooidentsuse häiretele on omane tugev ja püsiv enda tunnetamine  vastassugupoole esindajana. Oma tegeliku soo ja soorolliga aga kaasneb pidev ebamugavustunne. See võib väljenduda mitmel viisil, näiteks ajutiselt vastassugupooleks riietumisena või kangekaelse kastreerimissoovina. Sooidentsuse häire põhiliigiks on transseksualism. [37] Olgu ka mainitud, et seksuaalsuunitluse häirete alla kuuluvad [lk 38]: Seksuaalne paljastamishäire ehk ekshibitsionism Suguelundite paljastamine võõrastele Esemelise objektiga seksuaalhäire ehk fetišism Seksuaalseks erutumiseks on vaja kasutada esemeid, näiteks aluspesu Hõõrumishäire ehk frotteurism Võõraste puudutamine ja hõõrumine Lapsobjektiga seksuaalhäire ehk pedofiilia Seksuaalse iha objektiks on laps Seksuaalne masohism Seksuaalseks erutumiseks on vaja lasta ennast alandada ja endale kannatusi tekitada Seksuaalne sadism Seksuaalseks erutumiseks on vaja ohvri kannatusi Fetišistlik transvestism Seksuaalseks erutumiseks on vaja naiseks riietuda Seksuaalne piilumishäire ehk vuajerism Teise inimese seksuaalne jälgimine Täpsustamata seksuaalsuunitluse häire Nilbused, zoofiilia, urofiilia, koprofiilia Mida me leiame sellest targast raamatust veel homoseksuaalsuse kohta? Seda, et laiahaardelisi ja esinduslikke homoseksuaalsuse olemust määratlevaid sotsiaal-psühhiaatrilisi või bioloogilisi uurimusi on tehtud vähe, selleks pole eraldatud kuigi palju raha. Homoseksuaalide osakaal ühiskonnast on eri riikides u. 1 % elanikkonnast. [lk 284] Homoseksuaalsuse psühhodünaamiline teooria Homoseksuaalsuse põhjused ei ole täpselt teada. Psühhoanalüütilise teooria järgi võib homoseksuaalne orientatsioon olla tingitud psühhoseksuaalse arengu häiretest. On arvatud, et homoseksuaalse sättumusega mehel on olnud tugev emotsionaalne side emaga, isa on aga olnud passiivne, kauge või vaenuliku suhtumisega. Naiste homoseksuaalse sättumuse ja peresuhete vahel ei ole nii selget seost oletatud, kuid selle mõjutajaks on peetud psühhoseksuaalse arenguga seotud teadvustamata konflikte. Psühhodünaamiliste seletuste teaduslikku kaalu vähendab see, et tähelepanekud põhinevad juhuslike ja väheste psühhiaatrilist ravi saanud patsientide andmestikul. Tulemusi pole kinnitatud kliiniliste uuringutega. [lk 284] Geneetilised teooriad Kaksikute uurimine annab põhjust arvata, et ühesugune homoseksuaalne orientatsioon on monosügootsetel (identsetel) kaksikutel enam levinud kui mitteidentsetel. 115 meessoost kaksikute paari ja 46 mehe ja nende adopteeritud venna uurimine näitas, et 52 % monosügootseist kaksikuist, 22 % disügootseist (mitteidentsetest) kaksikuist ja 11 % kasuvendadest olid homoseksuaalselt sättumuselt konkordantsed. Et välja selgitada genoomi ja keskkonna mõju seksuaalorientatsioonile, on vaja uuringuandmeid selle kohta, kuidas need tegurid toimivad eri keskkonnas kasvanud monosügootsete kaksikute hulgas. Geneetiliste tegurite rolli sättumuse arengus ei saa niisiis seni usaldusväärselt hinnata. [lk 285] Neuroendokriinsed tegurid Homoseksuaalse sättumusega meeste ja heteroseksuaalsete meeste ja naiste aju hüpotalamuse piirkonnas on surmajärgsete patoloogiauuringutega leitud mõõtmelisi erinevusi, mis viitab psühhobioloogiliste tegurite tähtsusele sättumuse kujunemisel. Loomkatsete puhul on oletatud, et rasedusaegsed neuroendoktriinsed tegurid ja suguhormoonide tase võivad reguleerida loote nende ajupiirkondade arengut, mis mõjutavad seksuaalsättumuse kujunemist. On arvatud, et rasedusaegne hormonaalne tasakaal võib mõjutada ka inimese seksuaalse orientatsiooni arengut. [285] Ühesõnaga, millest homoseksuaalsus tuleneb, ei ole teada. Ja kuna homoseksuaalsus ühiskonnale ohtu ei kujuta, nende hulk on igas ühiskonnas stabiilselt üks protsent, ei ole sellele vaja ka tähelepanu pöörata, ei negatiivses ega positiivses mõttes. Sotside ja SÕSside (sotsiaalse õigluse sõdalased) haiglane soov promoda homoseksuaalsust igal sammul on seletatav vaid nende tähelepanuvaegusega, ja sooviga ühiskonda destabiliseerida. Nüüd pöördume tagasi EELK peapiiskop Urmas Viilma sõnade juurde, et homoseksuaalsus on patt! Patt on vaid emotsionaalne hinnang mingile asjaolule, seega on tegemist vaid subjektiivse hinnanguga. Igaüks võib patuks nimetada, mida iganes ta tahab. Kui vanasti oli kogu kiriklik institutsioon seisukohal, et homondus on patt, siis täna enam mitte. Nad lõhestuvad selles seisukohas, üha enam ja enam kerkib nende sest esile “ketsereid”, kes julgevad homondust toetada. Millest on see tingitud? Kas lähtuvalt nende isiklikest aadetest või soovist võimurite ees pugeda? Eks see sõltub igast indiviidist eraldi, kuid kardetavasti on enamus neist lihtsalt lakeid, kes võimurite ees pugemisega omale kannuseid teenida tahavad. Sest sellega võib peale emotsionaalse mõnu saavutada veel ka kõrgema ametikoha kiriklikus hierarhias ning suurema rahastatuse oma kogudusele. Näiteks Soome evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Kari Mäkinen tegi avalikkusele teatavaks oma ülimalt positiivse seisukoha homoabielude osas koheselt samal päeval (01.03.2017.) kui Soomes jõustus abielu seaduse muudatus, mis andis samasoolistele paaridele õiguse abielluda[4]. Küsimuseks jääb, et miks tegi ta oma poolehoiu sellele teatavaks alles siis, kui seadus oli juba jõustunud, mitte aga varem? Kui ta nii suur homoabielu fänn on, siis oleks ta pidanud seda asja juba algusest peale toetama? Aga ei, tema avastas endas julguse seda teha alles siis, kui Soome poliitikud olid selle ise juba ära teinud. Kes peaks olema moraalinäitaja, kas kirikuisa või poliitik? See on ilmselge näide sellest, kuidas kirikuisa jookseb seaduseandja järel kõrvad lontis ning kujundab oma moraalseid seisukohti vastavalt sellele, kuidas hetkel soodsam on. Sel päeval vahendas Yle uudised, et Soome luterliku kiriku sees on suhtumine samasooliste abieludesse olnud väga erinev. Osa kirikuõpetajatest kavatseb paare laulatada, kuid piiskopid on võtnud jäiga seisukoha, mille järgi ei peaks kirik homopaare laulatama, sest kirikukogu ei ole seda heaks kiitnud[5]. Kui raske pidi olema peapiiskop Mäkinenil selle „ussipesa“ sees oma karjääri tippu murda? Kuid nagu näha, läks see siiski libedalt, sest peapiiskopi pagunid pagunid sai ta kätte. Tüüpiline poliitiline prostituut, organisatsiooni sees mängib ühte mängu, saades selle etteotsa, lööb aga oma kaasvõitlejatele noa selga, hakates režiimi pilli järgi tantsima. Kogu see olukord – kus üle Euroopa mitmed kirikuisad on ühtäkki hakanud homondust soosima – näitab meile mõndagi nii inimloomuse kui kirikliku institutsiooni kohta. Ärgem unustagem, et veel paarsada aastat tagasi loopis sama institutsioon homosid tulle, vangi ja häbiposti, olles nende suurim vaenlane, kasutades neid ära, et oma “pühakirja” teenida; tänasel päeval teenivad nad SAMA “pühakirja” homondust propageerides. Need kirikumehed on samasugused poliitilised prostituudid nagu NLKP funktsionärid, kes kord aitavad juunipööret läbi viia, järgmine hetk kisavad juba sini-must-valge taustal, kuidas nad Eesti vabaks võitlesid! Täpselt sama stsenaarium kordub meil praegu Eestis, kus üks “vapper” usuteener avastas nüüd – juhuslikult peale seda, kui kooseluseadus on juba selgelt pälvinud enamuse poliitikute toe – endas aated ja julguse hakata seda toetama. Aga kus ta varem oli? EELK peapiiskop Urmas Viilma toetuseks võin öelda, et on positiivne, kui kõrgel positsioonil olev inimene julgeb ennast vastanduda irratsionaalset seisukohta esindava poliitilise peavooluga. Kuid samas laituseks tahan öelda, et laused “homoseksuaalne praktika … on Jumala tahte vastane, mistõttu on tegemist patuga“ jäägu keskaja kappi, kus nende koht on. Sest 21. sajandil ei käsitletta homoseksuaalsust mitte kui pattu vaid kui seksuaalse sättumuse kõrvalekallet, milles pole midagi negatiivset! Muide, kas lugupeetud lugeja teab üldse, miks ja mis ajast on homondus kristluse silmis patt? See tuleneb tegelikult juudiusust, mille lahk kristlus teatavasti on. Kristluse prohvet Jeesus ei ole minu teada kunagi homondust hukka mõistnud, teades tema õpetust, võib pigem oletada, et ta oleks neid toetanud. Küll aga juutide Vanas Testamendis, mis omavoliliselt ka kristluse pühakirjaks võeti, on kirjas, et samasoolised seksuaalsuhted on patt. Vaatamata sellele on homoabielud Iisraelis juba 1992. aastast legaliseeritud ning mitte üks sealne poliitik, ka mitte Knessetis olevat kaks ortodoksset juudierakonda, ei julge selle koha pealt oma suud lahti teha, sest vastasel juhul võivad nad oma koha parlamendis unustada. Vot nii sallivad on juudid selle suhtes, mille suhtes nende pühakiri väga sallimatu on. Mis teha, aeg läheb edasi, ega siis igavesti saa takerduda paberisse, mis 3000 aastat tagasi kirja sai pandud. Mis on minu seisukoht kooseluseaduse ja homonduse osas? Justnimelt tuleb neid kahte fenomeni eraldi käsitleda, et oleks võimalik samaaegselt jääda nii ratsionaalseks kui tolerantseks. Meie tänased SÕSsid pingestavad seda olukorda jõhkralt, õhutades vaenu kõigi teisitimõtlejate suhtes, samastades kooseluseaduse kriitika homode represseerimise ning vihkamisega. Vägagi taunitav tegevus, mis aga nende seisukohast oma eesmärki täidab: lõhestab ühiskonda, et lõhkuda traditsionaalset ühiskonda kooshoidvad sidemed. Tegelikkuses aga ei pea kooseluseaduse kriigika ning homode vaenamine üldse käsikäes käima, nagu nad minu puhul ei käigi. Minul pole homode vastu midagi, nad on inimesed nagu heterodki, ühe väikse eripäraga, mis kedagi ei ohusta ning mille eest kedagi hukka mõista ega halvustada kindlasti ei tohi. Kuid kooseluseadust, kui irratsionaalset neomarksistlikku infosõja konstruktsiooni pole meile, ega ka neile, vaja, mida arvas juba 2014. aastal ka Eesti notarite koja esinaine Anne Saaber[6], sest juriidilises mõttes see neile midagi juurde ei annaks. Homod võivad omavahel koos elada ka ilma kooselu seaduseta, kui nad soovivad omavahel jagada misiganes varalisi kohustusi, siis selleks on võimalik notari juures eraldi leping teha. Abielu, kui traditsiooniliselt ja bioloogiliselt, mehe ja naise vahelise liidu, institutsiooni laiendamine homopaaridele ei annaks neile midagi juurde, ei oleks vajalik ega mõttekas. See tekitaks vaid palju ebavajalikke muudatusi seadusandluses, peab hakkama ema-isa termineid keelepruugist välja rookima, et asendada need terminiga „vanem“ – absurdne, irratsionaalne ja ebavajalik! See ongi üks oluline põhjus, miks kooseluseadust vastu võtta ei tohi, sest sellele järgneb kohene neomarksistlik agressioon traditsionaalse, ning hetkel juriidilise keelepruugi vastu, milles hakatakse nõudma „ema“ ja „isa“, kui „iganenud“ terminite kaotamist ja tehakse rahvale jõhkrate meetmetega (kes aru saada ei taha, tembeldatakse natsiks ja vallandatakse) selgeks, et „ema“ ja „isa“ ei olegi tegelikult olemas, nagu pole ka olemas sugusid, mis on vaid inimese vaimne ettekujutus, ning need tuleb asendada terminiga „vanem“, nagu ka „mees“ ja „naine“ tuleb asendada … ma ei tea millega, aga küll nad midagi välja mõtlevad. Ehk siis ka neid lapsi, kellel on päris ema ja isa olemas, hakatakse sundima oma vanemaid kutsuma terminiga „vanem“. See on euro-neo-marksistide lähiaja peamine eesmärk, et hävitada kodanliku ühiskonna algrakukene, perekond, mille baasilt on lihtsam juba liikuda edasi väärastunud sooneutraalse, traditsioonitu, multikulti ühiskonna poole! Sotside ja SÕSside vägagi agressiivne toon kogu selles küsimuses – nii kooseluseadus kui sooneutraalsus koos kõige sinna juurde kuuluvada – näitab ju ilmselgelt, et nende eesmärk ei ole mitte sallivus, mida nad ise igal sammul silmakirjalikult toonitavad, vaid just sallimatus. “Homoõiguste” eest võitlemine on saanud kõikide tähelepanuvaeguse käes kannatavate inimeste peamiseks meetmeks – nagu vanasti nõukogudelike väärtuste eest võitlemine – enda esile tõstiseks, et tugeva režiimi (vanasti NSVL, täna EU) ees pugemisega omale kannuseid ja tunnustust teenida. Nii nagu nad, just seesama inimtüüp, vanasti NSV Liidu raames fašismi vastu võitlesid, võitlevad nad ka täna fašismi vastu, seda ainult Euroliidu raames. Vahepeal on vaid muutunud raamkontekst, kuid inimesed on samaks jäänud. LGBT+ (nagu ka Feministeerium ja kõik muud säärased “õiguste eest võitlejad”) on vaid neomarksistlikud lobiasutused, mille nuumamine maksumaksja rahadega tuleb koheselt lõpetada. Kes veel pole kursis, siis siin ka nimekiri hetkel juba välja mõeldud sugudest, või siis täpsemini gender’itest (gender tähistab inglise keeles vaimset sugu, mitte bioloogilist, mida tähitatakse terminiga sex, ja mida saab olla vaid kaks tükki, mees ja naine, vaid just vaimset, ehk siis seda, mida sa ise enda kohta “tunda” võid, eesti keeles sõna sugu on vaste inglise keelsele sex, meil vist gender’i vastet veel pole):

image

Agender  Androgyne  Androgynes  Androgynous  Asexual Bigender  Cis  Cis Female  Cis Male  Cis Man  Cis Woman  Cisgender  Cisgender Female  Cisgender Male  Cisgender Man  Cisgender Woman  Female to Male Female to male trans man  Female to male transgender man 

image

Female to male transsexual man  F2M FTM  Gender Fluid  Gender neutral Gender Nonconforming  Gender Questioning  Gender Variant  Genderqueer  Hermaphrodite Intersex  Intersex man  Intersex person  Intersex woman Male to Female  Male to female trans woman  Male to female transgender woman  Male to female transsexual woman  Man  M2F

image

MTF  Neither  Neutrois  Non-binary  Other  Pangender  Polygender T* man  T* woman  Two* person  Two-spirit person Trans  Trans Female  Trans Male  Trans Man  Trans Person  Trans*Female  Trans*Male  Trans*Man  Trans*Person 

image

Trans*Woman  Transexual  Transexual Female  Transexual Male  Transexual Man  Transexual Person  Transexual Woman  Transgender Female  Transgender Person  Transmasculine  Two-spirit Woman Ja jah, kui sa praegu omale sotsiaalvõrgustikku Facebook kontot tegema lähed, siis saad nende kõikide vahelt valida, kellena ennast registreerida[7]. Kas meil on mingit vajadust SÕSse, neomarksiste, sotse, võrdõiguslikkuse volinikke, LGBT funktsionäre ja muid lobiste maksumaksja rahadega sellise jura genereerimise eest nuumata? Kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt ei ole lubatud kellegi eelistamine ega alavääristamine seksuaalse sättumuse baasilt, võib siinkohal jutu lõpetada! [1] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/peapiiskop-urmas-viilma-materdab-kooseluseadust-toetavat-naispastorit-ta-eksib-homoseksuaalsus-on-patt?id=79735262 [2] Lönnqvist, J., Heikkinen, M., Henriksson, M., Marttunen, M., Partonen, T. Psühhiaatria. Kirjastus Medicina, 2007. [3] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ennet-homoseksuaalsus-on-halve?id=20545636 [4] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/soome-luteri-kiriku-peapiiskop-homopaaridele-tanan-jumalat-teie-olemasolu-eest?id=77403452 [5] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/soome-luteri-kiriku-peapiiskop-homopaaridele-tanan-jumalat-teie-olemasolu-eest?id=77403452 [6] http://www.postimees.ee/2900201/notarite-esindaja-ei-usu-kooseluseaduse-eesmargi-taitumisse [7] http://www.telegraph.co.uk/technology/facebook/10930654/Facebooks-71-gender-options-come-to-UK-users.html

originaalpostitus

identicon
Georg Kirsberg (sündinud 28. juunil 1983 Tallinnas) on Eesti kirjanik, politoloog ja reservohvitser.

Loe samast kategooriast

Georg Kirsberg: kandidaat 858 Kristiines!

Siin minu valimislubadused kolmel tasandil: KOV, riigikogu ja europarlament. Olen EKRE volikogu liige ning tulevastel …