Avaleht / Spordiblogid / Ilmselt kurvastavad uudised ja nädal 6 maratoni suunas

Ilmselt kurvastavad uudised ja nädal 6 maratoni suunas

Oi mu armsad lugejad, mul on seda postitust mõneti kurb kirjutada, kuid reaalsusele tuleb otsa vaadata ja ka vahel karme otsuseid langetada. Nimelt ma ei osale sel aastal Staadionimaratonil ega Sillamäe Ultral. Hetkel on kindel vaid  21.01 (mis on mu õe sünnipäev) Tondiraba sisemaraton ja sedagi vaid sellepärast, et osalus on juba tasutud.

image Jooksud selliselt jätkuvad

Eelkõige ma ei soovi enam elada üle võimete ja soovin panustada oma arengusse ja lapse heaolusse. Autokool on lisaväljaminek – õnneks osadena makstav ja loodetavasti õigustab end ära. Kindlasti käime siin-seal tillujooksudel aga minu jooksuaasta on suure küsimärgi all. Püüan koguda ja mõelda, mis saab edasi. Kindel on see, et ma ei soovi jääda linna elama ja kindlasti mitte üürikorterisse. See, et ma tunneks rahulolu oma elust on vaid mu enda kätes. Ma ei tohi enam oma aega kaotada.

Liikumine ja tervislik toit jäävad mu ellu igal juhul. Hantlid, matt, lapsega jalutuskäigud ja rullimine on ilusti planeeritavad päevakavva. Õde on kullatükk, et toob vaatamata oma ühikasse kolimisele last lasteaiast ja autokoolipäevadel vaatab need 2 tundi Gretet. Muidu tuleb ise edasi hakkama saada. Ega üksikema pole lihtne olla, kõik need kohtuotsuste ootamised ja muu närvesööv, lisaks pidevad selgitused miks ainult mina teen-käin-olen. Elu ei peagi meelakkumine olema, aga hobidega saab tegeleda pingevabalt siis kui muu on korras.
Hetkel ma enam ei jaksa.

Uned olen viimaks korda saanud ja 8-11 tundi und on ilusti igapäevaselt. Vähemalt sel nädalal õnnestus nii. Trenni teen ka, kuid jooksude osakaal on väike. Ma ei tunne, et ma tahan täna samamoodi jätkata. Ma lihtsalt murdun selle pinge ja endale seatud ootuste all. See tunne pole meeldiv.

Kindlasti ei tähenda see postitus absoluutset lõppu, aga liikumist ehk mõnevõrra tervislikumal teel. Pingevabamalt ja unerikkamalt.

Esmaspäeval puhkasin.

Teisipäeval käisin Fitlife Eedenis. Military vastupidavustreeningus- see oli mõnus, üldse on Imre Vähi trennid tasemel (see pidev loba viib enda töö ja elumõtted täiesti mujale ja trenni on lihtne teha). Mitu päeva oli selg ja tagareis ja käelihased mõnusas lihasvalus.

Kolmapäeval käisin taas rühmatrennis Kõht-Selg-Tuhar. Treener uuris palju jõulude ja aastavahetusega juurde võeti. Julgena hüüdsin oma kogutud 4kg ja imestas ja sain justkui komplimendi, et kuskil näha küll ei ole. Tuju läks kohe paremaks. Järgmisel päeval taas andsid lihased siit-sealt tunda.

Neljapäeval oli plaanis Bodypump kuid olin nii kurnatud, et läksin hoopis 20 ajal magama. Oli hea otsus. Hommikul veidi värskem enesetunne.

Reedel jooksin 5 km. Selle aasta esimesed.

Laupäeval jooksin 7 km ja vingusin oma liiklustestide kallal. Endale seatud ootus kohe mõista lennult on liiga kõrge.

Pühapäeval ehk täna tegin 27 minutit hantlite-rulli ja matiga lihastrenni. Lisaks suutsin veel süüa teha õhtuks korralikumalt ja mänguväljakul käia ning 8,8 kg kaaluva poekoti koju tassida. Nädala või isegi enama toit on olemas.

image Toit mitmeks päevaks. Liha all, kartul peal.

Need 4 kg on ilusti maas ka juba. Veidi trenni/liigutamist. Korralikult vett tarbides ja toidulauda jälgides normaliseerub kõik.



originaalpostitus

identicon
Alustasin blogi kaalulangetajana. Jälgisin toitumiskava, treenisin nii koduselt kui spordiklubis ja osalesin rahvaspordiüritustel. Nüüd on põhiliseks eesmärgiks joosta üha paremaid aegu võistlustel ja püüda end ületada igal sammul.

Loe samast kategooriast

Mõni päev…..

Alles ma siin õhkasin kellelegi, et duo genereeris mul korralikus koguses pahandusi, sest noh kaks …