Avaleht / Eesti / Raamatublogid / IV ehk kõik, mida on vaja teada teest

IV ehk kõik, mida on vaja teada teest

20. Raamat, mille sa tood 2017. aastast kaasa, st alustad detsembris ja lõpetad jaanuaris. Alustasin 11. detsembril Linda Gaylardi raamatuga “TEE. Omadused. Tõmmised. Rituaalid. Retseptid.“, mis  ei ole raamat, mida kiirelt endasse ahmida, sest huvitavat infot, mida talletada on palju. Seetõttu lõpetasingi alles 16. jaanuaril.   image

Linda Gaylard on teesommeljee, kes tutvustab inimestele laia maailma, mis peitub teepaki taga. Huvi tee vastu tekkis tal tasapisi pakitee kõrval puruteega tutvumisest. Tema raamat võtab kaasa seiklusele teemaailma, alates taime ajaloost ja erinevate teede tootmisest, lõpetades erinevate teekultuuride ja hunniku huvitavate retseptidega. Raamat paelub oma visuaalse materjali hulgaga: fotod, illustratsioonid, värvilised skeemid, maakaardid. Lisaks klassikalisele teele on juttu ka taimeteedest ja muudest huvitavatest teejookidest nagu kombucha ja mullitee. Põnev lisand on teed kasvatavate maade eripärade tutvustamine. Näiteks eriti huvitav rahvuslik jook, soolane jakivõitee on Tiibetis.  Suurim osakaal maailma teetodangus on Hiinal, Indial ja Keenial.  Jaapani, kus teeajalugu ulatub 12. sajandisse, osakaal on vaid 1,9%.

Olen enda arvates päris suur teesõber, sest olen ikka reisidelt erinevaid teesid kaasa toonud. Leian, et põnevaid maitseid võivad pakkuda ka pakiteed. Leidsin viimati Soomestki uue lemmiku – nelja erinevat pakiteed sisaldava komplekti nimega Vihreä aarre ehk siis Roheline aare. Õhtuti, kui rohkem aega, sirutan käe puruteede poole. Enne raamatu lugemist ei olnud ma endale siiski teadvustanud, kui palju erinevaid teesid maailmas tegelikult on. Kuuest peamisest tüübist (must, roheline, valge, oolong, kollane, Pu-erh) teadsin ainult nelja. Muidugi tahan nüüd neid kaht viimast proovida.

Lisaks avanesid mu silmad teeturismile, sest igas teekasvatuspiirkonnas on oma eripärad ja maitsenüansid, mis sealsetele teedele on omased. Tekkis kange soov igale poole rännata, teeistandusi näha ja kõrge kvaliteediga teesid proovida. Siiani olen alati eelistanud maitsestatud teid, kuid  põnev oleks proovida just neid erinevaid puhtaid. Teekultuuridest pakkus mulle väga huvi maroko oma, millest ma varem kuulnud ei olnud. Silmailu pakkusid ka sealsed teeklaasid. Selline komplekti oleks palju ägedam kui portselanserviis.

image

Mahuka osa raamatust hõlmab lõpus olev retseptikogumik, kust leiab muuhulgas nii smuutisid kui ka alkohoolseid kokteile. Minu arvates oleks see osa võinud olla lühem, sest enamik retsepte sisaldab eksootilisi koostisaineid, mida niisama kodus ei leidu ja kahtlen, kas osa neist meie kaubandusvõrgust üldse leiab. Mõned näited on: litši, kadakamarjad, liivpirn, kumkvaat, pühvlipiim. Õnneks leidsin ühe retsepti, mis tundub tehtav ja võimalusel proovin kindlasti. Selles sisalduvad pirn, goji marjad ning tee nimega Yunnan Green Snail.

“TEE. Omadused. Tõmmised. Rituaalid. Retseptid.” sobib lugemiseks kõigile, kellel on vähimgi huvi tee vastu, aga miks mitte proovida raamatu abil ka teistes huvi tekitada. See on hea raamat, mida hoida laual, et aeg-ajalt sirvida või jätta see võimalus igavlevatele külalistele. Igalt lehelt leiab midagi huvitavat, mida kõrva taha panna. Lisaks on tegu ilusa ja kvaliteetse raamatuga.

Aitäh, Varrak, raamatu eest!



originaalpostitus

identicon
Tere! Mina olen Mariann ning kajastan läbi oma blogi loetud raamatuid ning vahel ka muid huvitavaid seiku elust enesest.

Loe samast kategooriast

XXXIII ehk kuum suvi ühes Eestimaa alevikus

Üllatusteema: Üks raamat selliselt eestlasest autorilt, kellest sa enne selle teema avalikustamist kuulnudki ei olnud! …