Avaleht / Elu / Pere- ja lapsed / Johani haigus ja meie elupäästjad

Johani haigus ja meie elupäästjad

Täna oli esimene öö ja on esimene päev üle pika aja, mil Johan on end suhteliselt hästi tundnud. Rääkisin, et oli justkui põhjuseta palavikus, veidi köhis, aga polnud väga hull. No, siis palavik langes alla 38, kuid järgnes õudus – ikka selline kinnine köha, et valus kuulata, öösiti röökis, sest tal oli halb olla, magada pole mitu ööd saanud, lõpuks, paar päeva tagasi, lisandus ka nohu – nii, et täisvärk. Halb oli see, et nädalavahetus oli, arstile ei saanud, EMO-sse minna tunduks nii tema kui suuremate abivajajate aja raiskamine, sest no mina olen ju kõigest haige lapsega, kellel kurk haige, isegi palavik oli taandunud ning seisis püsivalt alla 38. Aga saime seekord vist oma jõududega hakkama, kuigi arsti poolt kontroll, kopsude kuulamine, vereproov – neid asju soovisin ikka.

Aga mis me siis tegime – esiteks, igasuguseid ootamatuid, kuid samas mitte nii ootamatuid oste – tõttasin inhalaatori järele, et soolalahusega auru teha (Südameapteegis oli sellele kampaania ka õnneks, aga no hind polnud see hetk peamine), ostsime lapse jaoks turvalisi ravivahendeid, nagu vana hea tärpentiinsalv (õigemini meie jaoks turvaline, sest nahaärritust ei tekkinud), röga lahtistav taimetee, kummeliteed jne. Võimlesime Jaanusega mitu head ööd, eile õhtulgi oli veel mingi tuur, õnneks, mitte pooltki seda, mis on olnud. Ja hoidsime soojas – ta ei salli tekke absoluutselt, ei magades, ei kuskil, väljaarvatud siis, kui Jaanus temaga koobast ehitab – siis on tekid teema. Nii, et kampsun selga, tekkidest koopad ja aurutasime nii, et jaksasime. Tegime nii tavalise kuumaveeauru, kui ka inhalaatoriga, mis talle näo juures väga ei meeldinud, aga hoidsime läheduses. Tundus, et aitas väga hästi. Ja muidugi kaisutasime, kallistasime ning tegime kõike, et ta tuju üleval hoida. Ma, muidugi, kasutan “me tegime” varianti, kuigi olgem ausad, peamine mässaja on Jaanus, kes ehitab, nuputab, jookseb, laulab – mida iganes, et lapsel oleks hea ja rase end säästaks.

Muide, mõtlesin põhjuse ka välja, miks Johan nii haigeks jäi – ma ei imeta enam, võib öelda, et “lõppskooriks” jäi 1 aasta, 2 kuud. See lõpp oli nii ja naa, kuidagi oli ja polnud, aga ümmarguselt panen siis 2 kuud, võib-olla vähem. Ei mingit tralli, ei mingit otsimist, ise oli valmis, mis andis mulle taas mõista, et lapsed teevad teatud asju siis, kui nad on valmis – ei pea sundima, treenima, jurama. See kehtib nii isesöömise, potitamise jne osas. Aga jah, varem oli lisakaitse rinnapiima näol, enam seda ei ole. Nüüd tuleb mujalt vitamiine saada ja kaitset üles ehitada.

jontshaige

Aga jama asi on see olnud juba päris pikka aega, et Johan ei soovi mitte midagi süüa ega juua – haigus vist võttis isud nii ära. Vedelikku oleme ikka pakkunud, aga seegi ei ole hästi peale läinud. Ainus, mis sellistel hetkedel läheb, on magus smuuti või muu pehme asi.

Mäletate, kui rääkisin, et sain hunniku pehmeid Semperi püreesid? Kiitsin neid selles postituses (Toidud ja mähkmed – “beebi-Maslow” hierarhia alus, millest ei saa üle ega ümber). Igatahes, täna oli esimene päev üle pika aja, mil toppisime ka Johani riidesse ja käisime korraks poes (kuigi ta on veel parajalt haigusjäänustega), et ta saaks ka veidi vaheldust ning see väike suts käia tundus turvaline. Ma loodan, et selle käigu tõttu öine trall tagasi ei tule. Käisime Järve Selveris ja nagu väikelaste vanematele kohane – beebiosas.

Esiteks, kuna smuutid ja pehmed, head asjad on need, mis talle hetkel peale lähevad, siis tuli varusid täiendada ning ka mähkmevarusid on alati vaja täiendada.

Seda suurem oli mu rõõm avastada, et Selveris on laadapäevad ja Semperil on pakkumine: 4 pakki maasika-õunasmuutit AINULT 3€! Oh, happy day!

Teades, et tegemist on põhjamaiselt kvaliteetse ja väga kreemja smuutiga, ammuproovitud värk, siis muidugi, kasutasin kohe pakkumist. Seda enam, et Johanil on haigus sees, vitamiinivarud vajavad täiendamist – beebismuutid oma tuntud headuses on tõeline elupäästja sellises olukorras. Ma võin ükskõik, millise puuvilja sealt letist võtta ja seal pole nii palju vitamiine, pigem täis keemiat, nii, et panustasin titetoidule, mis siis, et Johan ei olegi nii väga titt. Neid kasutavad ju muud inimesed ka, kellel vaja vitamiine ja kiire elutempo – Tanja Mihhailova oli vist see, kes ütles, et ostab, sest pole aega süüa ja need on nii tervislikud asjad, mida kiiruga sisse süüa ning proovidega edasi minna. Muide, mu töönarkomaanist õde saatis ka ükspäev pildi, kuidas beebismuutit tuubist sööb, sest enam muud ei ole aega ega mujalt saagi nii puhast kraami 😛

Nii, et minge Laadapäevadele ja täiendage oma varusid, sest, kui haiged väikelapsed muud ei söö – no maasikasmuutist nad naljalt ära ei ütle, nägu viril, paha olla, aga see tuub on nii olulise, lohutava tähtsusega. Ja meil Jaanusega oli ka süda rahul – see mure, kui laps ei söö, on meile üsna võõras ning tean nüüd omast käest – jube tunne, muudkui arvutad oma peas koguseid ja aineid, mida ta on sellel päeval saanud. Kui needki lähevad, isegi, kui need on ainsad asjad, mis lähevad, on juba parem, kui mitte midagi ja kindlasti talvisel vitamiinivaesel ajal immuunsusele kasulikud.P3220137

NB! Avastasin just, et neil on eestikeelne koduleht ka http://www.semper.ee/ , mida eelmine kord vist ei olnud. Milline valik asju, kus ma elanud olen?! Kuna meil on ka uus beebi tulemas, siis see oli praegu väga hea avastus!



originaalpostitus

identicon
Olen esmakordselt ema ja kirjutan avameelselt kõigest, kuidas mina midagi näen/teen/tunnen. Ausalt ja filtrita.

Loe samast kategooriast

Robin sai KUUS

Vahepeal juhtus, nii et Robin sai kuue aastaseks ja mulle tundub viisakas ka sellel aastal …