Avaleht / Elu / Arvamusblogid / Kõik on alati sitasti

Kõik on alati sitasti

Disclaimer: Leidsin selle postituse oma draftist aastast 2016, kui ma olin äsja tagasi Eestisse kolinud. Siin siis emotsioonid mis mind valdasid tol hetkel. Issand, praegu on natuke jube mõelda, et ma selle eesti negatiivsusega vist ära harjunud, kuna enam otseselt nii hästi seda tähele ei pane. Aga lugedes seda, on tal mu meelest ikka veel tõetera sees. :/

Ma olen tähele pannud, et üleüldine suhtlustoon Eestlaste seas on väga kritiseeriv ja negatiivne. Seda suhtlusstiili olen ma märganud nii meedias, telesaadetes, sõprade kirjeldatud situatsioonides, isiklikus suhtluses, võõraste suhtluses jne. Need inimesed ei suuda enda elus  mitte midagi positiivset näha, sest alati on midagi halvasti.

Suhtlusviis on enamus ajast negatiivne ja täis kriitikat kõige kohta, olgu see mingi argipäevasituatsioon või uudised, misiganes. Need inimesed leiavad kõiges midagi, mida annab kritiseerida. Nad ise endal muidugi ühtegi viga ei näe, aga alati tahavad teistele “õpetada” kuidas nad ikka elama peavad. Pls elage oma elu.

Kohati on nende käitumine ka silmakirjalik, sest kui näiteks neile midagi öelda või soovitada, siis saab see inimene, kes seda tegi, pasarahe kaela, sest on ikka jultunud! Tulevad “kõigeteadjale” midagi õpetama. 😀 Aga ise teevad teistele sedasama. Miks?

IncomingShitstorm_zpsaa9d990b.gif

Sellised inimesed on ka need, kes pidevalt viskavad teistele selliseid ussitanud ja torkavaid küsimusi. Näiteks toon ma siia Suletud uste taga saate (mis on muidugi omaette huumor), kus oli tegemist üksikemaga, kes viis oma lapse lasteada, aga kasvataja käitus halvasti lapsega, see aeti lapse kaela ja ema muidugi läks juhatajaga asja arutama.

Selle asemel, et arutada asja nagu mõistlikud ja normaalsed inimesed, hakkas see kasvataja verbaalselt seda ema ründama. Umbes, et kuidas sa üldse julged siin midagi ütlema tulla, ise said lapse kui olid laps, mida sa ka tead. Või kasutavad nad selliseid varjatud solvanguid, et “Nojah, ega sa niikuinii ei saa ju millegagi hakkama.” Kasvataja muidugi teise silmas pindu näeb, aga oma silmas palgilaadungit mitte.

Ma isegi julgen arvata, et need negatiivsed inimesed ei saagi aru, kui negatiivne nende suhtlus on ning et nad kellelgi haiget teevad selle pideva kriitikaga. Või et nad üldse kedagi kritiseeriksid. Kuigi kõrvaltvaatajale on see ilmselge. Raudselt arvavad, et küll nad pakuvad väärt nõu ja oskavad superhästi kõigiga suhelda, lihtsalt kõik teised peale ta enda, on idikad.

Üks psühhoterapeut ütles mulle kunagi, et on olemas selliseid inimesi, kellega suheldes sa tunned nagu sa oleks milleski süüdi, aga sa ei tea miks. Selliseid inimesi, kes oskavad sind panna end halvasti tundma, aga sa ei saa isegi aru, et nemad selle põhjuseks on. Inimesi, kes ei oskagi muud moodi suhelda, kui läbi negatiivsuse ja kriitika ja elavad oma enda probleeme teiste peale välja. Et endal läks midagi sitasti ja ta ei oska sellega õigesti toime tulla ning siis kasutab teisi inimesi enda väljaelamiseks.

Kuskil sügavas hingesopis ma tunnen neile natuke kaasa. Küll võib ühe inimese elu ikka kurb ja tühi olla, kui ainukest rõõmu pakub teiste kritiseerimine.

Mis on lihtsalt kohutav, sest kui ma varem elasin sellises toksilises keskkonnas, kus kõik on täis kohutavat kriitikat ja negatiivsust, siis Taanis ma õppisin, et on olemas ka teistsugune maailm. Maailm, mis on rahulik, mõistlik ja ratsionaalne. Ei ole mingit emotional dumpingut, kus mind kasutatakse pürgikastina, kelle peale võib emotsionaalselt sittuda.

giphy.gif

Taanlased oskavad väga neutraalselt ja kellelegi haiget tegemata kommunikeerida oma mõtet. Kui panna Taanis vastastikku rassist ja mitterassist, siis nad ei kuku üksteist sõimama, vaid suudavad edastada oma nägemuse ja arvamuse tsiviilsel moel, ilma teise vaateid ja arvamust solvamata. Isegi kommentaarides jäävad taanlased väga tsiviilseteks, võrreldes eestlastega.

Taani meedias on palju vähem kedagi/midagi kritiseerivaid artikleid ning isegi saadetes suudavad tegelased üksteisega tsiviilselt suhelda nii, et ma ei pea vaatama 45 minutit pikka toksilise suhtluse maratoni. Ma ei tea kuidas need taanlased nii mõistlikud on, see on lihtsalt ebanormaalne (minu kui eesti negatiivsuses üles kasvanud inimese jaoks). 😀 Positiivses mõttes ebanormaalne!

Eesti ühiskond on nagu selline teismeline, kes ei oska oma tunnete ja emotsioonidega toime tulla ja siis korraldab draamasid, raevutseb ja lärmab. Taani ühiskond on nagu keskeas täiskasvanu, kes oskab soliidselt ja mõistlikult asjadele läheneda, jääb rahulikuks ja kelle “tülid” on lihtsalt koomilised, kuna need on nii ratsionaalsed. 😀

Eestlase lemmiktoit on teine eestlane ja vinguviiulite heli on uus hümn.

So true.

PS: Sain ka vinguda nüüd õite natuke millegi üle, sest ma olen eestlane.

PPS: Palun keegi teisaldage mind siit riigist minema, kui minust peaks kunagi saama “kõik on alati sitasti”-tüüpi inimene. 😦



originaalpostitus

Kolisin Taanist tagasi Eestisse ning püüan uuesti Eestiga kohaneda. Sekka ka huvitavaid juhtumeid igapäevaelust ja natuke huumorit.

Loe samast kategooriast

KODUNE LIMONAAD

Eelmisel suvel kostitas mind Vilniuses imetore taimetoidurestoran, kus pakuti maailma kõige maitsvamat kodutehtud limonaadi. See …