Avaleht / Välismaa / Reisiblogid / Kui mind Cahuita rahvuspargis rööviti + VIDEO

Kui mind Cahuita rahvuspargis rööviti + VIDEO

Hüppab teine puuotsast alla. Nähtavale ilmub järgmine ja järgmine. NING KA JÄRGMINE!!! Mitte väga kõrgel, oksete taga peidus, jälgib mängu nii mõnigi. Üks kambajõmmidest liigub minu suunas, ohtliku kiirusega. Taipan, et minu käes, kilekotis, olev banaan, on võetud sihikule.

Vajutan meloodiliselt kõlava äratuskella kinni. Kell, telefoniekraanil, näitab 4.45. Kõnnin Haile voodist mööda ja sikutan teda varbast. “On aeg!”.

Viimased päevad on olnud pilvised, kohati isegi sajused. Aga ega sellel ilmal ei tasu end lollitada lasta. Kui päike ei paista, ei tähenda see, et soe poleks. On ikka küll. Nagu vanapaganal oleks põrgus külas.

puhkusereis costa ricale

Nii varasel tunnil ei ole just tihedat liiklust. Vaid mõned autod ja üksikud ratturid. Enam ei ole ka pime. Vaikselt hämardub.

Laotame rannalina ja võtame liival istet. Keerame näod päikesetõusu suunas ja ootame päevatähe ilmumist.

Pilvi on siiski liiga palju ja hommikupuhe jääb sedapuhku kesiseks.

mida külastada costa rical

Tibutab õrnalt vihma, kui sammud bussijaama poole seame.

Danny, üks hosteli omanikest, soovitas meil Cahuita rahvusparki külastada. Tema sõnul pidi see olema nagu “Alice imedemaale” sattumine.

cahuita rahvuspark costa rical

Istun siin bussis. Ega tegelikult ei ole vahet, kas istuda bussis või saunalaval. Higi voolab nagu Volio kosest vesi, mida alles mõned päevad tagasi külastasime.

Ega me päris täpselt kindlad ei ole, millal maha peame minema. Hoiame lihtsalt silmad lahti ja kui näeme silti- Puerto Vargas, siis see on meie peatus.

reis costa ricale

Puerto Vargase silt tuli nii kiiresti, et meie, oma pika mõtlemisega, ei suutnud kohe üldse reageerida. Alles tükkmaad hiljem peatus buss.

Õnneks ei tule väga pikalt jalutada. Kuid kui õues on palav, tundub isegi 500m mitme kilomeetrina.

Pargi väravates ootab meid rõõmsameelne piletimüüja.  Näitab meile kaardilt 9km pikkuse raja ette ja soovib head teed.

seljakotirändur costa rical

Cahuita rahvuspark on park kariibi mere kaldal. On teine väike, kuid ilus-oh kui ilus.

Valged rannaribad, läbipaistavalt helesinine vesi, korallrahud, rannikuäärne vihmamets täis ürgset loodust – ilmselt seepärast on see üks enamkülastatavamaid parke terves riigis.

elu costa rical

mida teha vosta rical

Matk

Jalutame mööda metsarada, longuvajunud palmioksad varju pakkumas. Sisalikud krabistavad okste vahel ja linnud vilistavad kaunist viit. Ehk on tuukanid? Neid pidavat siin olema küll.

Metsast välja jõudes avaneb piltilus vaade. Nagu postkaart oleks silme ette kleebitud.
Nõtked palmipuud, helesininise kariibi mere kohal, tuules kõikumas. Lopsakalt roheline džungel. Puhub soe ja niiske tuul, mis meid terve matka vältel saadab.

seljakotiga maailmas rändamas

cahuita rahvuspark costa rical

Jalutan ja vaatan kõiki neid suuremaid ja väiksemaid krabisid, mis kiiresti minema punuvad, kui tunnevad inimese lähenemist. Mõni kollase peaga sisalikupoiss kükitab päikesevarjus.

Naeratan.

kuhu minna reisile

Leiame mõnusa koha, kus lõunatada. Sööme ube ja avokaadot täis wrappe, kui põõsast luusib välja pesukaru. Jätkame einestamist ja vaatame, kuidas pesukaru tuldud teed tagasi läheb.

Hoian käes kilekotti keeratud banaani. Hakkan Hailet paluma, et ta selle mulle kotti paneks, kuid meie tähelepanu köidab hoopis väike armas ahvipärdik.

puhkus kariibi mere ääres

Hüppab teine puuotsast alla. Nähtavale ilmub järgmine ja järgmine. JA JÄRGMINE!!! Mitte väga kõrgel, oksetel, jälgib mängu nii mõnigi.

Üks pärdik liigub minu suunas ohtliku kiirusega. Tahaksin temast mööda minna. Ei õnnestu. Lihtsalt seisab ja jõllitab.

kuidas saada costa ricale

kuhu reisida uuel aastal

Taipame, et pärdik võttis sihikule minu käes, kilekotis, oleva banaani. Nad on meie ümber sõõri moodustanud, nii et nüüd ei jää muud üle kui banaan emakesele loodusele annetada.

Ja siis ta tuleb. Kuradi kiirsti.

seljakotiga matkama

“OOTA! Luba ma võtan selle banaani kilekotist välja.”, ütlen seda, endalegi üllatuseks, ahvile.

Olen hädas banaani väljasaamisega. Pärdik on minust poole sammu kaugusel ja on valmis hüppama- näen seda ta silmist.

“Appi, appi. Mis ma tegema pean?”

“Give her the BANANAAAAAA!!!”, hüüab Haile selja tagant.

Viimaks, suure hirmus, lendab banaan kilekotist. Pärdik on rõõmus. Mina hirmul.

Kuradi gängsterid.

Kui nad puu otsast alla pole kukkunud, jahivad nad võõraid banaane tänase päevani.

ümber maailma reis

ROHKEM INFOT

Mis: Cahuita rahvuspark

Asukoht:  [kaart]

Kuidas kohale jõuda: kaks võimalust. Kui peatud Puerto Viejos, siis bussijaamast osta pilet (710CRC = €1.16) Cahuitasse, umbes 25min sõit.
1. mine maha Cahuitas ja hakka linnast pargi poole matkama; 2.bussiga sõites hoia silmad lahti ja kui näed, väikest, Puerto Vargas silti, paremal, mine maha. Selles suunas kõndides jõuad pargi pea sissepääsuni. 

Palju maksab: 2800CRC (€4.50)

Matk: on umbes 9km pikk ja raskusaste pigem kerge. Ilm on seal enamasti palav palav, nii et heaga varu vett kaasa. Saab ka plätuga, aga mugavam kinnise jalanõuga. Võta kaasa moonakott, nälja peletamiseks ja ujumisriided, et end siin-seal meres jahutada. 

Hea teada: hoidke silmad lahti, sest loomi võib näha seal igasuguseid – sisalikest madudeni, ahvidest laiskloomadeni. PS! Pärdikud on alati valmis asju tuurima, nii et ole tähelepanelik.

Oled Sa tihe rahvusparkide külastaja, kui reisid? Mis on siiani lemmik?

 

kadri järve



originaalpostitus

Viskasin koti üle õla ja otsustasin endale maailma näidata ning jäätist süües maamunale tiir peale teha. Astu aga julgelt mu seljakotti. Pakun pangega huumorit, kopsikuga ilusaid pilte, topsitäie irooniat ja sõelaga otsekohesust ja ausust.

Loe samast kategooriast

KAUBAMAJA CAMPAIGN: WHAT TO WEAR FOR WINTER & STILL LOOK STYLISH

(Follow me on Instagram / Facebook / Bloglovin) Beige jacket: PARAJUMPERS – Size XS – Golden jacket: LIU JO (sold …