Avaleht / Elu / Inspiratsioon / Küsimus noor- ja mitte enam noorsportlastele

Küsimus noor- ja mitte enam noorsportlastele

Kuidas leida enda trullakas kestas üles pisike sitke sipleja?
Olukorra lühikirjeldus: keset tööpäeva on mul meeletu tahtmine minna ujulasse, no ikka selline likku igatseva hülge tunne. Mida enam päev edeneb, seda enam kangastuvad loibade ees Punase merena lõhestuvad vetevood ja juba taban end tegemas sõudvaid käetõmbeid nagu kutsikas vanni kohal.
Kell kõmiseb tööpäeva lõpumuusikat.
Autosse (“Kähku koju, tuli ahju ja punuma!”), koju (“Nonii, puud põlema…kas saab juba!”) ja kokkuvarisemine (“Ma ei jaksa siit toolilt tõustagi, veel enam neljakümmet kilomeetrit sõitma hakata…..”).
Niimoodi päev päeva järel.
Leninlik küsimus: “mida teha?”
Mitteleninlik nurin: “Kuradi timurlased, kui vaja eidekesi üle tee lohistada, siis te ei küsi, kas eideke üldse tahab minna, aga nüüd pole teid kusagil!”
Aa, üks küsimusekene on veel. Kui ma tahan jõusaalis näitaks sõudeergomeetriga Pärnusse ja tagasi aerutada, siis millise mulje jätab imelises ümaras vormis vanadaami ilmumine filmidest nähtud musklis, vormis ja päevitunud, junnjaid proteiinibatoone krõbistavasse seltskonda?
Elik siis emakeeles: kas jõllitatakse?

Ärge küsige, miks mulle seda vaja on. (Dramaatiliselt käeseljaga laupa laksates:”elada tahaks!”)



originaalpostitus

identicon
Jutud. Lihtsalt jutud.

Loe samast kategooriast

Sõna

mõni päevon natuke teistmoodion kurvemaeglasemtumedammiks küll ometiei mõistakõik oleks nagu korraskeegi ei ole kadunudvõi surnudvõi …