Avaleht / Välismaa / Elu välismaal / Paraad koertele ja võidujooks jõuluvanadele

Paraad koertele ja võidujooks jõuluvanadele

Breckenridge’s on iga-aastaseks ürituseks “Lighting of Breckenridge”, mille käigus süüdatakse pidulikult põlema pühadetuled, jõuluvanadel lastakse võidu joosta ning koerad saavad paraadil osaleda. Igati tore kogupere meelelahutus, eks? Ja ei, ma ei ole sarkastiline. See oligi täitsa vahva! Üritus ise algas küll pärastlõunal, aga ma olin juba hommikul linnas ning istusin (jälle) Starbucksis, sest tahan või ei, aga ma olen seal väga produktiivne. Seda nii kirjutamises kui ka kohvijoomises. Kuna aga päris kella poole kaheksast kella neljani ei tahtnud Starbucksis konutada, siis vahepeal käisin ka linna peal jalutamas.

DSC_4738

Nagu näha, siis lumega see jõuluaja algust tähistav üritus just ei hiilanud… See lumekiht, mis meil üksvahe maas oli, on juba ära sulanud. Aga õnneks läheb tasapisi külmemaks (esmaspäeva ööseks lubab -18 kraadi) ning ega tali taeva jää.

DSC_4740

Viimaks ometi võtsin vaevaks ka raamatukogu üles otsida ja kuigi mul raamatukogu sisemusest pilte näidata ei ole, siis võite mind uskuda, et see on päris kena! Järgmine kord äkki teen seest ka pilte aga praegu peab leppima raamatukogu terrassilt avaneva vaatega.

Kõige rohkem tahtsin ma tegelikult leida nn käsitöölaata, mis pidi toimuma Art District nimelises kohas. Vana hea Google Maps sellist kohta aga ei leidnud. Korraliku eestlasena ma muidugi võõrastega ei räägi, et kohalikelt küsida, kus see salapärane koht paikneda võib, aga küll oskasin ma guugeldada ning mingite eelmiste aastate kuulutuste peal oli ka aadress välja toodud. Kui ma selle Google Mapsile ette söötsin, juhatas ta mind kiiresti õigesse kohta. Päris sellist käsitöölaata, nagu ma vaimusilmas ette kujutasin, ma küll ei leidnud aga see-eest leidsin uue küünla. Kuigi ma olin plaaninud teha nullkulu päeva, siis sellise välimuse ja tekstiga küünalt ei saanud ma ju ometigi riiulile jätta. Lund on vaja!

küünal

Jumal Ullri valitsusaladeks on lumi, suusatamine ja ka jahipidamine. Meid huvitab muidugi kõige rohkem kaks esimest. Ja tundub, et küünlapõletamisest oli kasu ka, sest praegu kui ma blogi postitust kirjutan (pühapäeva öösel), on välja täitsa mõnus lumekiht tekkinud.

Aga nagu lubatud, siis koerte paraad! Mul pole aimu ka, miks pühade tähistamise üheks osaks on koertega peatänava ühest otsast teise kõndimine, sest vahet pole, mis see põhjus on, hästikasvatatud koerte vaatamine on alati nii tore!

BeFunky Collage

Mina ja mu kaamera olime päris paljudele koertele tähelepanupunktiks. Ime pole, sest ma olin üks vähestest, kes kükitas. Koertel ka ju hulga huvitavam mu nägu vaadata, kui mu põlvi.

DSC_4766

Vaieldamatult oli kõige populaarsemaks tõuks Berni alpi karjakoer. Neid võis näha nii peremehega koos jalutamas…

DSC_4752

…üksi kaariku ette rakendatuna…

DSC_4756

…kui ka paarisrakendit vedades. Kutsikaid oli ka aga no kes nendest pilti jõuab teha, kutsikaid on vaja paitada ja nunnutada!

DSC_4772

DSC_4783

Lassie, sina siin?!

DSC_4791

DSC_4798

Paraadil oli nii suuri koeri kui väikseid koeri. Nende koerte õigelt kõrguselt pildistamiseks pidanuksin ma vast asfaldil kõhutama. Ei kujuta ette, et ma kunagi endale sellise minikoera võtaksin. Bryani emal on kolm sellist pisikest ja iga jumala kord, kui need ringi jooksevad, siis ma lihtsalt tardun, sest ma kardan, et muidu ma astuksin nad laiaks.

DSC_4815

Kui rääkida väikestest koertest, siis buldog oleks ainus, keda ma olen nõus võtma. Ma tean, et neid ei loeta väikeseks tõuks ja nad pole muidugi nii miniatuursed kui eelmise pildi nähvitsad, aga minu ideaalkoer oleks ikkagi suurem. Samas, Bryan on väga suur buldogide fänn ja kui tema on nõus ühel hetkel leppima sellega, et ma võtaksin laviinikoera, siis ma võin ühe nösuninaga ka rahul olla.

DSC_4799DSC_4802DSC_4804DSC_4826

DSC_4838

Kostüüme jagati osalejatele tasuta, aga oli ka neid, kes olid ise oma riietusega vaeva näinud ja nt olid vestile lisatud vilkuvad jõulutulekesed.

DSC_4844

Kaks koera, kellest tahtsin pilti teha, aga ei õnnestunud, olid saksa (taani) dogid. No on alles need hiiglaslikud! Selleks, et nende suurus aga pildile jääks, peaks vist lausa mõõdupuu kõrvale panema, et aru saaks.

Kui koerad olid patsutatud ja pildistatud, jõudis aeg jõuluvanade võidujooksuni. Osalemine maksis vist 30 dollarit ning see läks siis heategevuseks. Arvestades sellega, et jooksus osales üle 700 jõuluvana, siis saadi kokku päris kena summa.

DSC_4849

Et selline mass jõuluvanasid siis…

DSC_4853

DSC_4856

Jooksuvõistluse (mööda peatänavat edasi-tagasi) võitnud jõuluvana tegi teistele pika puuga ära. Ikka omajagu tuli oodata, enne kui järgmised osalejad saabuma hakkasid.

Ja siis ja siis oli käes kõige põnevam hetk ehk linnaväljakul tulede süütamine. Ainult et meie jäime sellest ilma, sest mõtlesime korra ühest poest läbi hüpata, et äkki on Bryani sõbrad tööl. Ja olidki! Otse loomulikult muutus “hüppame korraks läbi” pikemaks jutuajamiseks, nii et uhkeid pilte tuledesäras peaväljakust saab millalgi hiljem ja ehk lausa siis, kui lumi ka maas on!

DSC_4866

Ja lõpetuseks tantsiv jõulukuusk. Kui esmalt seda kuuske eemalt vaadates kõikumas nägin, siis ma mõtlesin, et miks on vaja inimestel kuuske ümber lükata. Aga ei, kuusel endal täitsa jalad all.

Tagged: breckenridge, jõulud, koerad, reisimine, usa



originaalpostitus

Loe samast kategooriast

Behind the Scenes | Fire video filmimine Uus-Meremaal

Aasta alguses mängis Taavi meile Wellingtonis Avoid Dave’i uuelt plaadilt pärinevat lugu Fire ja rääkis …