Avaleht / Spordiblogid / Proloog. Õhinaga.

Proloog. Õhinaga.

See lugu sai alguse juba augustis, kui Margit kaalus, kas joosta maraton Tallinnas või Tartus ja mina siis naljaviluks mainisin, et jookse mõlemad.  Jookse mõlemad…  See jäi mind lausena kummitama. Võiks isegi öelda, et närima. Enne Tallinna maratoni oli mu peas järjest rohkem Tartut. Ei.. eieiei.. “ole nüüd normaalne”.  Lõpuks, kui hääl peas enam vaiki olla ei suutnud ja ma idee välja käisin, sain vastuseks: miks ka mitte! Miks ka mitte? Helljeee… viis päeva enne kolmandat maratoni regasin end neljandale teadmata, rääkimata aru andmisest, millesse end mässisin. image

Seda ma kuskil kõva häälega ei tuututanud. Ise rääkisin paarile ning mõned leidsid ise tee ja oskasid küsida. Tundsin, et seekord ei taha asja suure kella külge panna. Samas ei osanud ma aimata, et hoopis see jooks kujuneb aasta oodatuimaks jooksuks. Tunne on kuidagi teistmoodi. Ühest küljest on olla rahulikum aga ootusärevus on palju suurem.

Loomulikult ei lähe ma ka seekord ilma eesmärgita rajale – lähen püüdma seda emotsiooni, mis Tallinnas saamata jäi. Kui vaja, siis kulugu selleks kasvõi viis tundi. Ja aega mul õnneks on. Paremat aega ma jooksma ei lähe, kuna pulss ei tee endiselt koostööd. Viimane hea pulsiga jooks oli 20. augustil… kahtlustan, et rauatase on jälle langenud ja kui nii, siis pole siin mingit head aega loota.

Ma hetkel ei teagi, mis strateegiaga ma rajale võiksin minna. Kas lähen mõne tempomeistriga kaasa? Mind on natuke hirmutatud selle koha pealt aga samas, inimesi on vähem ja kui juhtub olema tuul, siis oleks hea pundis joosta. Kas jooksen ainult pulsi järgi? See tähendaks, et alguses võin ju pundis joosta aga mida edasi, seda rohkem pean tempot maha kruttima. Ah… Lasen homme end üllatada.

Olen Tartus jooksnud varem 10 km ja 21 km ning 42 km saab olema mõnus punkt sellele ringile. Tunnen sealseid tänavaid läbi ja lõhki ning annan aru – tegemist ei ole just kõige lihtsama rajaga. Õnneks Helsingi omast see (vist?) hullem pole (kui Lossi tõusu juures silm kinni pigistada). Selkorral kirjutan käe peale suurelt TOIT! Juhul, kui mõistus jälle kammima hakkab, et ei hakkaks jälle viimast 12 km energiapuuduses jooksma. Ma ei mõista siiamaani, miks ma Tallinnas joogipunktidest siis midagi ei võtnud, kui geelid enam alla ei läinud???! Ilmselt jooksin maratoni, kui mõtlemist jagati. 😀 Poolmaratoni jooksjatele: võite alates Anne kanalist silmad lahti hoida, kui ära tunnete ja mööda kihutate, siis tervitage ka ikka. Väike spikker teile: image Otsige ruute

Mina olen igatahes juba päris põnevil teadmisega, kui paljud teist homme minust mööduvad. Kohtume rajal! Või selle kõrval. Tuleb üks äge jooks! 🙂



originaalpostitus

Siit leiate mõtisklusi spordist, eelkõige jooksmise teemadel aga muudest headest mõtetest.

Loe samast kategooriast

Eriline päev 14.10.2017, ilusaid pilte..

Tere armas unetus ja kellaaeg 2:50! Nina nuuskamisest punane ja pea paks. Enesetunne “kõik teen …