Pühapäev

Pärnus on mõnus elada. Enne, kui kolisime, hirmutati meid tühja talve ja kajavate tänavatega. Ma ei tea, kus need inimesed elavad, aga terve talv oli Pärnu täpselt niisama võluv, kui ta seda suvel olla suudab. Mulle meeldis, et pimedatel talveõhtutel lapsed vallikäärult kelguga alla lasid. Mulle meeldis, et vanaemad ja vanaisad armastasid lastega meie kodulähedal pargis jalutada, neile aega pühendada ja maailmaasju arutada. Ükski mänguväljak ei jäänud tühjaks ka kõige külmemal talvepäeval ja kohalik kohvik teadis minu sisse astudes kohe, mida ma osta soovin. Viimsis nii pole. Viimsi on anonüümsem, tööd täis ja selliseid aeglase päeva asju tehakse peamiselt vaid nädalavahetustel.

 

 

Täna on pühapäev. Tahaksin väga kirjutada, kuidas me terve perega ukse vahelt magamistuppa paistvate päikesekiirte saatel virgume ja päeva alustame, aga mis seal ikka ilustada, meie reaalsus on hoopis teistsugune. Olen tagasihoidlikult varemgi maininud, et pisike I. ei ole just kuigi suur uneloom. Ja nii tähendab üks öö meile seda, et magada saab umbes kella kolme-neljani, siis tuleb ärgata ja lapsele pimedas korteris saatjaks olla. Nädala sees teen ma seda üksi ja nädalavahetustel annan mõne tunni möödudes õiguse sellisel viisil ööd mööda saata ka R’ile. Arvad, et me magame siis päeval? Ei.. I. on lihtsalt väiksema unevajadusega laps ja enne, kui midagi mõelda jõuad, ütlen kohe, et ta on siiski täiesti terve, väga kiire arengu ja peamiselt üsna rõõmsameelne tegelane.

 

 

Kuidas meil muidu Pärnus läheb? Väga hästi. Me oleme end siin üsna kenasti sisse seadnud- kodus on suuremad tööd tehtud ja vaja vaid õigete esemetega sisustada. I ja mina oleme endale siin sõpru leidnud, nii selliseid, kellega jalutada, kui ka selliseid, kellega mänguväljakutel mängida ja niisama aega veeta.

 

Suure hooga panin I. siia kolides kirja igasugustesse ringidesse. Olen alati soovinud oma lapsega hästi palju tegeleda ja teda igast küljest arendada ja maailma näidata. Küll aga on need ringid tema unetuse tõttu natukene keeruline ülesanne mida täita. Kui teised lapsed kell 11:00 tantsukoolis soojendust tegema hakkavad, siis I. hakkab oma magamata jäänud ööund välja elama ja hea juhuse korral ka pikendama. Aga me proovime sügisel uuesti. Õnneks algavad siin peagi avatavas peotoas toredad mänguhommikud ja proovime enda sotsiaalsust hoopis mõnda aega seal arendada.

 

 

Mulle meeldib, et Pärnus on hästi palju mänguväljakuid. Lähim on meie kodust vaid mõnesaja meetri kaugusel ja, kuna elame logistiliselt hirmus heas kohas, on ka kõik teised meile väga lähedal. Viimsis oli vaid üks avalik mänguplats, mis koosnes kahest osast ja polnud just kuigi kutsuv. Pärnu on aga parkide linn ja kohalikud oskavad seda väga hästi ära kasutada ja sellest suurt rõõmu tunda.

 

 

Millest ma siin puudust tunnen? Ehk enim sõpradest, kes telefoni kõne kaugusel on ja kellega peale “rasket” päeva maha istuda ja kõiksugustest asjadest rääkida. Siinsed sõprad ja tuttavad on pigem lapsepõhised. Aga õnneks on mul paar “suurlinna” sõpra ja õde, kellel pole mingi probleem vuhisedes kohale sõita ja vaheldust pakkuda. Olen selle eest väga-väga-väga tänulik!!

 

 

Minu siinne lemmik kohvik on Kalamajakas, lemmik restoran on Villa Wesset ja oma liha-kala ostan turult, nagu õige ongi. Mu lemmik tänav, mida jalutada, on kas Supeluse, Mere puiestee või Ringi, oma toidu ostan ma peamiselt Kaubamajaka Rimist või Delicest ja raamatut loen ma Koidula pargis. Väga cliché, aga see on praegu minu Pärnu. Ehk on aasta pärast teisiti.

 

 

See oli meie pühapäev! Tegelikult lihtsalt hea võimalus kodust mõnda pilti näidata 😀

 

Räägi sina, mida sina Pärnus tegemas käis? Mis on su lemmikud kohad ja millal siinne puhkus planeeritud on? 😀



originaalpostitus

Loe samast kategooriast

Täiuslik kodukontor

Sakk Disain (link) on sel suvel loomepuhkusel. Suvise puhkuse juurde võib vabalt kuuluda Rõõmsate Laste …