Avaleht / Elu / Pere- ja lapsed / Puudulik enesealalhoiuinstinkt

Puudulik enesealalhoiuinstinkt

Ehk ma panin end blogiauhindadele kirja. Täpselt kolm päeva tagasi, kui registreerumine selleks avati. Ei kõhelnud ega võtnud endale pikalt mõtlemisaega ega küsinud üle oma tugitiimilt, kas see on ikka hea mõte. Ses suhtes, et keegi oleks vast ikka osanud öelda, et Liisbet, võta pisut aega, enne kui midagi rumalat korda saadad. Eriti tulnuks praeguste asjade valguses kasuks see, et veidi pikem otsustamisperiood võtta. Aga noh, mul kohati paistab enesealalhoiuinstinkt täiesti puuduvat – sealt need tobedad ja läbimõtlematud otsused tulevadki.

Kui ma täna Briti ja Lilli põhjendusi lugesin, miks nemad sel aastal osa ei võta (neil on väga head argumendid) siis tundsin ennast küll sandisti, sest hakkasin põdema oma tormakust. Nad tõid välja asju, millele noogutasin nende postitusi lugedes agaralt kaasa, nagu näiteks sihtgrupi teema, millel Britt peatub. Ma ka pole. Ei ole otsimas silda turundajate juurde. Ei püüa isegi, sest ma vaatan tõele näkku ja ütlen veel kord, nagu varasemaltki, et olen asjaarmastaja ning pean seda blogi sõprade jaoks, kes minu pere tegemistega kursis tahavad olla. Olgu, siia on ilmselt sattunud lugejateks teisigi (keegi, kes sa oled Belgiast) ja on võimalik, et ma päris kõigest ka just ei kirjuta, sest #enesetsensuur.

Aga… Nüüd on vist liiga hilja tehtud otsusest taganeda ja seepärast võtangi osa EBAst.

its-just-you-cant-break-an-unbreakable-vow-potterscenes-id-29565371

Kirjutamiseni.



originaalpostitus

identicon
Ühe ema mõtteid. Kodused lood ja juhtumised; asjad, mis kirjutama ärgitavad; väikelapsed.

Loe samast kategooriast

Johan ja Oskar: palju juttu ja palju pilte.

Üleeile, 21.02, oli meil kaks minisünnat – Oskar 2-kuune ja Johan 1,7 aastane. Enne lapsi …