Avaleht / Spordiblogid / Tahan, ei taha, ma ise ei tea *

Tahan, ei taha, ma ise ei tea *

 

Tahan, ei taha, ma ise ei tea… 

Selle laulu refrään vaevab mind juba ausalt öeldes Otepää IronManist saadik…. Nimelt olen olnud siiani suhteliselt peata kana, et mis siis edasi? Triatlon, maraton, üldse mitte midagi?

 

Mul on mustandites ka üks sama laadne postitus aga alustan nn tühjalt lehelt ja püüan ennast tühjaks kirjutada ja ehk selgusele jõuda või siis lihtsalt halada 😛

 

Ühest küljest oli IronMan70,3 üks mu eesmärkidest…. Esimene samm täispika suunas.  Ära ju ma Otepää tegin aga kas nüüd väga rahul sellega olen? No, mitte päris…. Jahhhh, ma ei läinud sinna aega tegema aga ausalt öeldes oli mul siiski mingisugune ajaline piirang, mille ma täiega purustasin ja mitte positiivses suusas siis, eks.  Ja siis hakkas mind vaevama kuri kahtlus, et äkki ma olengi NII nõrk ja ei suudagi paremini?

Mõelge, lähen Keilasse teen seal ka poolpika ja saan sama halva aja? Siis ei saa pugeda peitu selle taha, et olin haige jms. Siis tulebki tunnistada endale, et krt jah olengi nõrk ja äpu 😀  😛 Ühesküljest on siis muidugi see, et kui olen siis olen ja ainult treenides saab tugevamaks, eks. Aga noh, ikkagi 😀 Teate, seda on keeruline kirjutada, sest ega ma seda peaski eriti hästi ei mõista. Aga jah, mu eesmärkiks oli teha Otepää ära alla 6:30, mis pidi olema täiesti võimete kohane. Aga põrusin ses mõttes täiega rattarajal. Ikka julmalt, noh…. Oeh…. Peas valitseb selline tohuvapohu, et ulme. Pole otseselt nüüd mega õnnetu, et nii halvasti läks. No ma räägin, et isegi ei saa aru ja püüa siis teile seletada 😀

Treener soovitas väikseid triatlone teha ja, et äkki üldse ei tee Keilat see aasta? Äkki ei teegi?!?! Äkki treenin veel aasta jagu ja olen tugevam? Ei tea, noh… sest noh, see treeningkoormus oli siiski päris suur ja ma ei tea, kui leppiv mu abikaasa oleks, kui ütleksin, et tead, treenin veel aasta sama koormusega….

 

Teine samm täispika suunas/eel on maraton…

 

Maratoni mõtet olen peas vaaginud ka siit poolt ja sealt poolt. Vot maratoniga on mul üks eriti kummaline kiiks 😀 Maraton on nagu mingi Püha Graal, mille poole püüelda ja ma miskipärast olen kummalisel veendumusel, et mina sellega hakkama ei saa 😀 Sest noh, ma pole jooksja. Üldse, kust maalt saavad inimesed jooksjaks? Siis, kui neil on jalad ja nad jooksevad, eks? Aga, kust mul on siis selline arvamus? Ausalt, ei tea…. Ja kui ma suutsin poolpika ära teha siis peaksin suutma ju ka maratoni? Vähemalt on kannatamisruumi seal vähem 😀 Ajaliselt vähemalt 😀  😛

Niiiiii võitsin maratoni pääsme… Kirja sai ka pandud aga ….

Tahan, ei taha, ma ise ei tea *

Jällegi, ilmselt füüsilist võimekust võibolla isegi oleks maraton läbida, seega mida ma kardan? Ei tea? Juhul, kui ma ei sea endale ajalist piiri või noh, SEB-l on see piirmäär 8h siis peaksin ju hakkama saama küll? 😀 5:30 võiks ju ka reaalne olla või… Lihtsalt mõnusalt läbi tiksuda. Aga kas tahan oma esimese maratoni läbi tiksuda 5:30-ga? Ei tea? Võibolla minna poolikule ja joosta see läbi? Võibolla treenida veel maratoniks, et tunne muutuks tugevamaks? Samas treenid ja treenid ja siis on mingi väline faktor, mille tagajärjel ikkagi sajaga põrud?

Kes teab? Siin ei olegi õiget ega valet vastust ega lähenemist… aga valik tuleb teha….

Sest Keila ja SEB vahel on kaks nädalat. Kui teen pooliku Keilas s.o 1,9/90/21,2 km siis kas suudaksin kaks nädalat hiljem maratoni joosta? Kahtlen! Seega, mida siis teha?

Kas minna ja tõestada endale, et olen kiirem, kui Otepääl saavutatud 7h või minna ja läbida oma esimene maraton?

Damn, rasked otsused… Tahaks kõike ja mitte midagit 😀 Ses mõttes, et kui ma nii otsustusvõimetu olen siis kaob mul üldse igasugune isu midagi teha ja kuhugi minna ära… Olen lihtsalt üks suur hunnik õnnetust… Oeh…..

Mida edasi?



originaalpostitus

identicon
Kirjutan oma blogis sellest, kuidas üritan oma kolme põnni kõrvalt trenni teha ja tervislikult toituda, mõned võistlused ja eneseületused ka sekka loomulikult. Head lugemist!

Loe samast kategooriast

UPDATE: analüüsi vastused ja lobajutt

Viimasest postitusest hulk aega möödas. Selle ajaga jõudsin käia jälle uued vereanalüüsid andmas ning saada …