Avaleht / Elu / Lemmikloomad / Teoorias küll aga praktikas?

Teoorias küll aga praktikas?

Nüüd kus oleme tegelenud üle aasta rangelt vaid Kieferi murelikkuse ja reaktiivsusega, tegime otsuse minna tagasi Sirje Vetsi mõnusasse kuulekustrenni. Praeguseks oleme käinud kaks korda. Esimesel korral läksime algajatega ühte gruppi, lihtsalt harjutama rohkemate koerte läheduses ning tuletama meelde, mis tunne on olla tavapärasest võõramas keskkonnas. Maiuseks oli kaasas krõbin segatuna suitsuvorstitükikestega. Tunni jooksul oli Kiefer pigem ärev, eelistas olukorda kontrollida ning nuusutas läbi kogu tuule, mis Lasnamäe poolt lõhnu tõi. Lisaks oleks ta soovinud aklimatiseerumiseks oluliselt suuremat platsi, mida ma seekord talle ei võimaldanud sest ta oleks liiga palju märgistanud. Pigem eelistasime vahepeal aklimatiseerumiseks välja valitud platsi raamest väljaspool ja märgistada mõni kaugemal asuv objekt. Lõppkokkuvõttes jäin ma selle trenniga rahule, sest lähikontaktis ülesanded sooritas ta kiirelt.
Minu suurim jamps on see, et ma olen õppinud rohkelt koeraga rääkima ja Kiefer omakorda on õppinud toetuma ka visuaalsetele signaalidele.
Samas on hästi huvitav nüüd ümber (ehk juurde) õppida ja vajadusel koeraga ümber häälestuda, et vastata konkreetsetele standarditele.

Teises trennis olime edasijõudnute grupis ja see trenn oli minu jaoks paras feil. Sellest ka postituse pealkiri. Kuna see trenn oli tund aega varem, siis ei olnud meil aega Kieferiga käia enne treeningut hädavajalikul pooletunnisel jalutuskäigul ja energia jäi pigem maandamata. Lisaks oli võimust võtmas paras torm ja tuuleiilid ei ole olnud kunagi Kieferi lemmikud treenimiseks.
See tekitas temas omajagu ärevust ja nähes treenerit, keda ta polnud jälle nädal aega näinud, oli erutus laes ning haukumine ja iga hinna eest õpetajat tervitama hiilimine oli kerge tulema.
See takistus ületatud, oli ta siiski nii piisavalt erutunud seisundis et kontaktid olid katkendlikud ja etteruttavalt öeldes võin öelda et seda superhead kontakti ei tulnudki.

Harjutused olid sassis ning talitades kõige muu, kui enda sõnade järgi, läksin ka liiale drillimisega, harjutuste raskusastmega, kestvuse ja distantsiga. Ilmselt puhus see tuul ka seekord mul otse kõrvade vahelt läbi.
Ainus harjutus, mis läks peaaegu õigesti, oli “juurde” käsklus, kus Kiefer tuleb tõesti distantsilt väga kiirelt minu juurde.

Samas ei lase ma sellest kõigest pead norgu ja mis kehvasti, see tuleb uuesti teha. Küll Kiefer andeks annab :) Inimlik faktor on juba selline, et tahaks kiiresti kõrgele ja kaugele lennata.

Järgmisel korral valin kindlasti ilmastikule ja hetkeseisule vastavad maiused. Ei unusta end drillima. Ei tööta korraga distantsi, kestvuse ja ärrititega. Leian platsi väljaspool kodu, kus meil on hea harjutada koduste tööde kallal.

Aga ega kõik tegelikult nii mustades toonides ei ole. Meil on ka hästi vahvaid ja toredaid hetki, eriti kodus ja pikkadel jalutuskäikudel. Ja Kieferile meeldib väga väga klikkeriga vabavormimine. Vormitud on valmis “kummarda” trikike ning poolel teel oleme palli ämbrisse panemisega.

Ja miks minu jaoks oli ülioluline saada välja kodustest raamidest, kus saan harjutada hoopis teistsuguses keskkonnas, on just seetõttu et Kiefer saaks kogemusi ka keerulisemates keskkondades. Kodused sessioonid on meil enamasti sellised

Muidu kulgeb meil kõik rahulikus rütmis. Igal esmaspäeval lõikame küüsi ja iga paari päeva tagant peseme hambaid. Üle päeva sheibime ja üle päeva käime väljas murelikkusega tegelemas.

Berra FinlandKiefer oma uue Berra mänguasja lummuses

originaalpostitus

identicon
Blogi kajastab reaktiivse koera omaniku argipäeva rõõme ja muresid ning sisaldab nipikesi levinumate probleemidega toime tulemiseks. Blogima ajendas mind esialgu soov pidada päevikut edu- ja muresammudega (sest positiivne on teadupärast kiire ununema), kuid loodan salamisi, et mõnel kodukoera omanikul võib olla kasu mõnest minu avastusest või õpitust üldiselt. Kui tekib küsimusi, anna julgelt tagasisidet. Tere tulemast koerablogisse!

Loe samast kategooriast

Ta tahab mind tappa!

Olen üle kuu nautinud seda uut elu oma uue kiisuga ja aina enam mulle tundub, …