Avaleht / Spordiblogid / Vabatahtlikutöö ja Telia 4:18:4

Vabatahtlikutöö ja Telia 4:18:4

Eile toimus Tallinnas esimene Ironman ja selleks puhuks oli palju palju vabatahtlike vaja. Otsustasin ka appi minna, et näha veidi ka võistluse teistpoolt ning peab ütlema, et see oli mega lahe kogemus.

Ühest küljest on nii lahe võistelda aga teisest küljest oli nii lahe kogeda teiselt poolt seda emotsiooni. See oli lahe 😀 Saan aru, et kordan ennast aga no oli lahe. Mina olin rattavahetusalas ja võtsime teiste vabatahtlikega võistlejatelt rattaid vastu ja kannustasime neid edasi jooksma. Mul on kurk karjumisest kähe ja peopesad plaksutamisest hellad aga see, kuidas vaadata sadu inimesi endast kõike andmas, nende kontsentreeritud pilku/jõudu ja tahet,  See oli nii paganama sütitav ja võimas ja äge! Tundsin terves kehas sellist igatsuse laadset pakitsust ja tean, et tahan kindlasti kunagi täispikale minna.

Osad inimesed tulid rattalt maha ja see, kuidas nad kõndisid jalad kanged ja täiesti omas mullis. No krt, lahe noh 😀 #polenormaalne Aga kõik nad jätkasid oma teekonda olenemata enesetundest. Üks isegi tegi Neptunile suure ohverduse 😀 (pärast saad aru)

Kui meil seal juba vaiksemaks läks ja põhimass jooksurajal oli, siis üks vabatahtlik naine karjus hästi kõvasti “heia heia” mu kõrval ja mulle kangastus ta nägu ette Otepää võistluseselt 😀 tema karjus seal mulle, heiaheia ainult natuke veel, sa suudad küll ja mina ütlesin, ei suuda 😀  😀 aga see  äratundmise hetk oli nii lahe. Naersime seal, et vot mis meelde tuleb kõik aga tookord andis tema ergutamine mulle jõudu juurde.

Teate, see on naljakas. Need, kes ei käi võistlustel ilmselt ei suuda seda mõista ja praegu siin voodis lebotades ei mõista mina ka aga kui sa oled võistlusel ja pingutad nii, et silme eest on must siis see ergutamine annab kuidagi lisajõudu ja see on nii lahe  😀oeh, mitu korda ma sõna lahe juba siin postituses kasutanud olen? Aga, et siis rahvast karjuge võistlusel võistlejatele ja uskuge mind nad on teile väga tänulikud. Ausalt ka!

Teades, et kisamisest on abi siis ma ikka kisasin täiega kõigile möödujatele 😀 Ja kui suutsin kellegi nime kiirelt lugeda siis hõikasin nime ka lisaks. Nii äge oli vaadata, kuidas võistlejad seepeale kohe veidi ärgastusid ja naeratasid. Nii lahe, noh 😀

Kurb oli vaadata, kuidas üks pealt näha täiesti normaalses konditsioonis mees, vahetult meie ees, pooleli jättis ja samas jooksis üks mees sellises olukorras, et mõtlesin, et hüppan üle aia ja jooksen teda toetama, sest mõtlesin, et ta minestab kohe aga ta jooksis edasi. See otepäält pärit ergutaja jooksiski talle järele ja oli ka valmis teda minestamise korral püüdma aga tal olid tugevad krambid aga ei mingit poolelijätmist! No megad inimesed ikka! Respekt noh 🙂

Ja muidugi oli nii lahe see, et sain vahetualas vastu võtta Alma tiimist ühe võistleja ratta ja teda kõigest väest ergutada ja Raivo E. Tamme ratta sain ka ära viia. Nii äge noh 😀Teate vahepeal pidin vargsi silmanurgast isegi pisarat pühkima, sest suutsin samastuda nende emotsioonidega seal rajal 😀 Nii läks südamesse nende pingutamine  😛

Nii, et teinekordki ja kui keegi teist tahab võistlustel vabatahtlik olla siis on see väga tänuväärt ning tore vaheldus tavapärastele tegudele 🙂 Proovige ära ja te ei kahetse. See on Lahe 😀 (luban, et see oli selle postituse viimane kord seda sõna kasutada)

 

 

Nüüd jõuame jutuga tänase Telia 4:18:4 juurde.

Ärkasin hommikul üles ja selga ja kõht valutasid. Kehitasin õlgu ja sõin hommikusöögi. Sees polnud mingit võistlusärevust ja pigem oli kallal ah ma ei viitsi minna ju aga see on tavapärane tunne enne võistlusi. Samas enesetunne viitas mega erutunud olekule, mida ma polnud. Jah, enne võistlusi on närv ikka sees ja seedimine sassis aga mitte sellisel määral nagu minul täna. Pakkisime asjad kokku ja sättisime ennast minekule ning iga hetkega läks enesetunne järjest närusemaks. Seest keeras korralikult ja kõhuvalu ei andnud üldse järgi. Jõudsime Lennusadamasse ja selle asemel, et starti minna läksin hoopis viimase auto taha oksendama….

Mõtlesin mõnda muud sõna siin kasutada aga sünonüümi sõnastik andis järgmised vasted sõnale oksendama: 😀😀😀  sõnnikut vedama, sikunahka käärima, linti panema • merehaiguse tõttu oksendama: kalu söötma, kajakaid söötma (toitma), Neptunile ohverdama

Lisaks olid mul külmavärinad ja üleüldine nõrkus. Ilmselt see grillkana, mis eile sõime, sest teistel ka iiveldas veidi aga peale keemiaid on mu kõht väga tundlik ja kui teistel iiveldab siis mina teen ohverdusi Neptunile 😀

Seega otsustasin mitte minna võistlema. Viisin oma kiibi tagasi ja seda ära andes polnud mul isegi mitte kahju, sest tegelesin parasjagu sellega, et mitte rahvahulgas uuesti kajakaid söötma hakata 😛

Varsti peale uut ohvriandi  hakkas juba veidi parem ja siis tuli see kahetsus ja kadedus hinge. Vaatasin oma vesiste ja punaste aga ikkagi ilusate silmadega oma kallile mehele otsa, et äkki ikka lähen starti 😀 Aga ta arvas, et ma olen ikkagi täielik idioot ja ütles konkreetselt Ei ning keeras autonina kodupoole. Seega, et mingit Teliat minu jaoks 😦

Aga noh, eks tõesti selle enesetundega poleks olnud kõige mõistlikum starti minna. Koju jõudes magasin paar tundi ja siiani on suht kräpp olla. Aga ehk tuleb mõni triatlon veel kuhu minna 🙂

Igatahes päikest,

R.



originaalpostitus

identicon
Kirjutan oma blogis sellest, kuidas üritan oma kolme põnni kõrvalt trenni teha ja tervislikult toituda, mõned võistlused ja eneseületused ka sekka loomulikult. Head lugemist!

Loe samast kategooriast

9/12 poolmaratonist: Rakvere Ööjooks ehk jooksjate Weekend!

Kati, mina ja Sigrid Eelmise aasta Ööjooksu on raske kui mitte võimatu üle trumbata. Sel …