Avaleht / Eesti / Poliitblogid / Vastulause Yana Toomile: hoopis natsionaalsotsialism kujundas maailma meie ümber

Vastulause Yana Toomile: hoopis natsionaalsotsialism kujundas maailma meie ümber

image Peaminister Ansipi käest 2006. a. eriliste teenete eest Eesti riigile kodakondsuse saanud Yana Toom-Litvininova-Tšernogorova, kirjutas Oktoobrirevolutsiooni aastapäeval 07.11.2017. Eesti Päevalehes, et sadu miljoneid inimelusid nõudnud, kogu Venemaa ja Ida-Euroopa ära anastanud ning täis lagastanud bolševistlik revolutsioon, olla Suure Prantsuse revolutsiooni kõrval teine tähtis sündmus, mis kujundas meie tänase maailma. Tänu sellele olevat õigus tööle, puhkusele ja korralikule palgale nüüdseks üldiselt tunnustatud. Ei ole mitte ühtegi viidet ega arvestatavat argumenti selle kohta, et bolševistlik terror kedagi läänemaailmas sundinud oleks oma töötajate peale paremini mõtlema, nagu ei sundinud see selleks kedagi ka Venemaal. Juhin meie eurosaadiku tähelepanu sellele, et Ameerika Ühendriikides alustati tööliste õiguste kaitse loomisega juba 19. sajandi lõpus, mille eestkõneleja oli tollane presidendi kandidaat ja hilisem president Theodore Roosevelt, siis kui Venemaal sellest veel keegi unistadagi ei osanud. Seega tuleb just bolševike poolt kapitalistlikuks põrguks ristitud USAd lugeda selles vallas teenäitajaks. Vaatamata sellele, et viimane kõigest, mis on seotud ülla kommunismiga, kui punasest katkust eemale hoidis, olid seal töötajate õigused kaitstud palju paremini kui marksistlikus töölisrahva paradiisis, nagu oli seal ka nende palk kordades suurem. Tänasel päeval Lääne-Euroopas esimesel mail tähistatava töölispüha juured ulatuvad 1886. a. USAsse, mil sealne töölisliikumine (Tsaari ikke all ägaval Venemaal polnud sellist asja tol korral olemaski) nõudis kaheksa tunnist tööpäeva, nagu tehti seda ka 1856. aastal Austraalias. Saksamaal viidi esimene mai töölisrahva pühana sisse 1933. aastal ja just Hitleri poolt (Weimari Vabariigis oli see samuti arutlusel, kuid nemad ei saanud seda tehtud). Teine oluline sündmus, mis kujundas meie maailma nii teaduse kui töölisõiguste mõistes, oli, nagu äsja juba esile toodud sai, natsionaalsotsialism. Hitler tõstis vaid lühikese ajaperioodi jooksul saksa rahva elatustaset kordades (tehes seda üsnagi vägivallatult, võrreldes stalinismiga), lõpetades üleöö ära sotsialistide poolt juhitud Weimari Vabariigi poliitilise fiasko, mis oli viinud saksa rahva juba sama kehva olukorda nagu venelased. Pealesõjajärgse Euroopa sotsiaaldemokraatliku mudeli ülesehitamisel lähtuti ennekõike just natsionaalsotsialismi pretsedendist, et sellise asja mitte kordumiseks ei tohi lasta rahva elatustasemel kriitilisest piirist allapoole minna. NSV Liidu pretsedent selles osas küll kedagi ei mõjutanud, kui siis mõjutas neid sellest tagurlikust ja kuritegelikust peletisest eemale hoidma. Teine asi, mida natsionaalsotsialismi juures silmas tuleb pidada, et see ei viinud maailma edasi mitte ainult töölisõiguste osas, vaid ka majanduslikus ja teaduslikus mõttes, erinevalt venelastest, kes kõigis neis valdkondades ainult regressi tõid. 12-aasta pikkune natsionaalsotsialistlik ajajärk tõi endaga kaasa ennekuulmatu teaduse arengu, mis saadab meid tänini: kosmoserakettidest kuni steroidideni välja. Lisaks sellele rajas Hitler 1937. aastal autotööstuse Volkswagen, mis kasvas kohe peale seda ka maailma suurimate autokontsernide hulka – tema kõrval kroonivad tippu vaid ameeriklaste General Motors ja jaapanlaste Toyota, kuid mitte ükski venelaste poolt loodud automark. Sovijetlik rämpstoodang saadeti ajaloo prügikasti koos selle loonud poliitilise süsteemiga, sest peale seda ei tahtnud isegi venelased seda enam tarbida, hakates ihalema üksnes vihatud fašistide autorooli oma käte vahele. Ning kurb uudis Yanale, ja tema Kremli sõpradele, on veel see, et koheselt peale Lenini pildi prügimäele saatmist, taastus Venemaal bolševistliku revolutsiooni eelne seis, kus suur Venemaa koloniseeriti taaskord jäägitult lääne kapitali poolt, tehes venelastest vaid odava tööjõu nende tehastes: enam ei päästa neid isegi Oktoobrirevolutsioon! Hitleri poolt loodud Volkswageni gruppi kuuluvad täna: Audi, Lamborghini, Porsche, Škoda, SEAT, MAN, Scania, Bentley, Bugatti ja Dugati. Ka Mercedes ja BMW, mis on venelaste lemmikud, on sakslaste omad. Venelaste enda autotööstusest on alles ainult KAMAZ ja GAZ … mis toimivad aga ainult sellepärast, et sakslaste Daimler AG nad üle on võtnud, ja omaaegset Žigulid tootev AvtoVAZ, mis läks General Motorsi ja Renault omandusse. Seega ei ole Yana poolt palju kiidetud, ning Kremli šovinistide tänaseks ideoloogiliseks baasiks olevast Oktoobrirevolutsioonist enam midagi alles, peale mandunud elanikkonna, kes päev läbi saksa firmas näljapalga eest rügades õhtul vaid vene terroristide tegevusele Ukrainas kaasaelamisega oma päeva õhtusse saadab (ei ole mõtet vist mainida, et see telekas on ka Saksamaal toodetud). Samas, kui Hitleri poolt omal ajal okupeeritud alad on elatustaseme poolest maailma tipus. Oktoobrirevolutsiooni kasvandike poolt anastatud riigid ei ole aga tänini omale ise jalgu alla saanud, sest punane genofond koos vastava kultuurisurutisega muutis sealse elanikkonna tömbiks, kergesti manipuleeritavaks massiks, kes läänele majanduslikus mõttes konkurentsi pakkuda ei suuda: see ongi Yana valijaskond! Käesolev vastulause sai 07.11.2017. õhtul saadetud ka Eesti Päevalehe, Delfi ja ERRi arvamusportaalide toimetusse, kuid seda ei avaldatud. Miks? Eks seda teab taibukas lugeja isegi.

originaalpostitus

identicon
Georg Kirsberg (sündinud 28. juunil 1983 Tallinnas) on Eesti kirjanik, politoloog ja reservohvitser.

Loe samast kategooriast

Merkeli kodupartei CDU kui moraalse prostitutsiooni musternäide

24. septembril 2017. toimusid Saksamaal parlamendivalimised. Tulemused olid järgmised[1]: Union (CDU/CSU) – 32,8 % hääli, …