Protsendiline soodustus on kõige lihtsam viis arvutust teha valesti. Ta näeb välja täpne, võrdlus on kohe silmas peal ja mõte ei nõua pingutust. Samal ajal teeb protsent võrdlemiseks üsna vähe ära.
Alustage kahest arvust, mitte protsendist
Enne kui vaatad, kui palju säästad, kirjuta üles kaks asja: mille hind on päris ja mis see oli enne. Soodustuse mõju on näha ainult nende kahe erinevusena.
Kui kahe esemena vaadelda mõlemat protsenti, võib väike märgatav erinevus näida suure saagina. Sama 20% võib ühe toote juures tähendada paari eurod ja teise juures paarikümmend eurod.
Mida tähendab „−30% algsest hinnast”
Sõna „algne” võib tähendada kahte erinevat asja. Kas see on hind, mille kaupa müüdi enne sooduspäeva, või hind, mille juures kaupa müüdi enne pikema perioodi jooksul. Kui kaup on laos olnud kaua, võib „algne” olla kõrgem kui tegelik tänapäevane hind.
Seetõttu tasub enne ostu vaadata, kaua seda kaupa müüdi ja millise hinnaga. Müügi ajalugu näitab, kas soodustus on tõeline või pigem müügivõte.
Kui soodustus on alati olemas
Kui kaupa müüakse „−30%” iga nädal, on 30% tavaline hind ja mitte soodustus. Sel juhul aitab küsida: kas ma ostan midagi, mida ma varem samal hinnaga olen näinud sooduspäeval.
Samuti tasub vaadata, kas on kaasatud kaup, mille ma aasta tagasi sootas ja siis ikkagi ära jätsin. Kui kaup on kogu aeg sama soodustusega saadav, pole selle otsimine kuhugi viinud.
Kontrollnimekiri enne kassat
Enne maksmist tasub üle vaadata neli asja.
- Kas see on kaup, mida ma vajasin ka väljaspool sooduspäeva?
- Kas mahutavus ja omadused vastavad tegelikule kasutusele?
- Kas algne hind oli päris ja mitte pikema perioodi kõrgeim?
- Kas ma vajan seda kohe, või olen valmis selle mõttest mööda pöörduma?
Viimane punkt on kõige kasulikum. Kui kaup pole vajalik, ei muuda ka hea protsent seda paremaks ostuks.