Igal kord kui nahale tekib uus mure, on kiusatus osta kohapeal midagi, mis aitab kohe. Enamus neist kreemidest teeb õiget asja, aga mitte alati selle põhjuse tõttu, mida me mõtleme.
Loe etikett, mitte reklaamteksti
Pakendi esiküljel on lubadus. Koostisainete loetelu on fakt. Kui kahe toote vahel valides loeb nende nimetusi läbi, selgub sageli, et need teevad sama tööd.
Esimene küsimus on lihtne: kas toode sisaldab midagi, mida sa ei taha kasutada. Lõhnaained ja säilitained on kõige tavalisemad komponendid, mida inimesed soovivad vältida, kuigi nad on täiesti lubatud.
Koostisainete järjestus on teave
Nimetused on järjestatud koguste järgi kahanevalt. Esimesed kaks-kolm nimetust ütlevad, millest kreem põhiliselt koosneb, ning see on olulisem info kui ükskõik milline loetelu lõpus.
Kui loetelu algab mitme pika nimetusega, mis on kõik sisuliselt sama tüüpi ained, on tõenäoliselt tegemist odava täiteaine ja väikese toimeainekogusega kombinatsiooniga.
Mis on tõeline tundlikkus ja mis on vaid ebamugavus
Nahk võib reageerida igale uuele tootele esialgu põletuse, punetuse või kuivatusena. See ei tähenda alati, et toode on vale, vaid et nahk harjub.
Samas tasub eristada seda, mis möödub paari päevaga, ja seda, mis ei möödu. Kui punetus jääb ja lisandub ebamugavus, on see signaal lõpetada katsetus, mitte oodata paranemist.
Muuda korraga üks asja
Nahale uusi toote lisades on loomulik kihilisus. Ühel päeval testida kreemi, teisel seepi, kolmandal uut dušivahendit — nii ei saa hiljem öelda, mis põhjustas reaktsiooni.
Kõige rahulikum on hoida kõik muu paigal ja muuta korraga ainult üht. Siis on ka järeldus selge.
Mõnikord pole vaja midagi uut
Kui mure kestab kaua ja ükski muutus ei aita, on võimalik, et küsimus pole üheski üksikus tootes. Nahale sobimatu pesu, liiga sage puhastamine või hoopis stress võivad näida puhtalt nahahoolduse probleemina.
Sel juhul aitab kõigepealt vähendada, mitte juurde lisada. Ühe toote väljajätmine võtab vähem aega kui kolme uue lisamine.