Garderoob kasvab harva ostutugevuse tõttu. Selle asemel kasvab ta harjumuste tõttu: üks hea ese kutsub kaasa teise, mis näeb samamoodi välja, ning mõlemad jäävad kapisse.
Mõõt alustab enne, kui nägu otsustab
Riietuse puhul on kõige usaldusväärsem info mõõt, mitte visioon. Kaks sama suurusega eset võivad istuda täiesti erinevalt ning erinevus peitub sageli õla või käe laiuses, mitte rinna ümbermõõdus.
Mõõtmisel tasub teha kaks asja: proovida istudes ja kõndides. Riietus mis istub, ei pruugi kõndides mugav olla, ja vastupidi.
Materjal määrab, kas ese elab
Lõik ja varjestus paistavad poole lühemaks kui sama ese teises materjalis. Kui plaan on kanda asja aastaid, kaalub sageli hoopis väiksem materjalide arv parema kvaliteediga esemete kasuks.
Nähtava triipude, rohelise kipsi või õhukese kanga puhul on mõistlik mõelda, kas ese peab vastu aastat või aastakest.
Kapilehtimine on kõige kasulikum haridus
Osa riietusest ostetakse mõttelises hetkes, osa aga varem hinnatud. Regulaarne kapilehtimine näitab väga kiiresti kolme asja: mis on tegelikult kasutusel, mis on ebamugava kategoorias ja mida saaks kohe ära anda.
Pärast sellist läbimist on uue ostu tegemine oluliselt lihtsam, sest nimekiri „mida ma tõesti vajan” on juba olemas.
Kaks head asja on paremad kui viis poolt
Üks mantel, mis hoiab vihma ja soojust välja, täidab sama töö mis kolm õhukest jaket. Samamoodi üks hea jalapaar kannab kauem kui neli odavat, mille tall hakkab kukkuma.
Põhimõte kehtib kõigis riietuse osades ja see on üksnes rahapoolne mõtlemine, mitte luksus: harvem asendamine tähendab vähem riietust kojus.
Enne ostmist: kas see lisab koosseisu
Iga uue eseme puhul tasub küsida, kas ta täiendab seda, mis juba olemas on, või lihtsalt konkureerib sellega. Väga vähe garderoobe on liiga väikesed — probleem on pigem samasuguses stiilis liigne hulk.
Kui vastus on „lisab”, on ost mõistlik. Kui vastus on „täpselt nagu see teine”, tasub mõelda, kas raha ei oleks paremini veetud midagi, mida garderoobis üldse pole.