Kodune treeningu müüt on lihtne: ilma spordisaalita ei saa treeningut teha. Tegelikult on kodus treenimiseks väga vähe vaja, ning suurem probleem on harjumuse, mitte varustuse puudus.
Üks asi, mis tõesti vajalik
Tavaliselt piisab ühest esemest, mis võimaldab teha ka kõige elementaarsemaid liigutusi. Ülejäänud on mugavus, mitte võimalus. Kui olemas on üks korralik matt, saab treenida ka kõige väiksema ruumiga korteris.
Kui ruumi on vähe, tuleb kõigepealt vaadata, mis on ukse ees või kapis seisma jäänud. Vahel on ruumiprobleemi põhjuseks mööbel, mitte treening.
Varustus, mida on hea lisada hiljem
Mati järel lisanduvad asjad, mis on mõistlikud alles siis, kui põhitegevus on olemas. Vahend, millega saab raskust lisada, annab võimaluse edasi liikuda. Kuid kui liigutusi ei ole, siis raskus ei aita.
Iga lisavahend peaks vastama ühele küsimusele: mida see täpselt võimaldab, mida varem ei saanud? Kui vastus on „raamatupidavuseks”, on tegemist asjaga, mis võib olemata.
Mida teha ruumi kitsuse korral
Maja mitte kõndimiseks kogu päev. Liikumine ei nõua ruumi, nõuab ainult vahetust. Kõndimine koridoris, treenimine õues, venitamine aknal — need kõik toimuvad olemasolevas elus.
Kui treenid kodus, siis üks reegel aitab: ära alusta kõige mahukama harjutusega. Kiire sissejuhatus ja lühike haridus jäävad tegemata palju harvem kui pikk plaan.
Treeningu korrapärasus on tähtsam kui selle pikkus
Väike kogus korduvalt annab rohkem kui suur kogus üks kord. Kolm korda nädalas kümme minutit on lihtsam hoida käes kui üks kord nädalas tund aega, sest viimase puhul on iga kord uus otsus.
Mõistlik tähistus
Märgi ära, mida sa teha plaanid. See võtab kümme sekundit ja säästab poole otsusenergiast järgmisel korral. Plaan ei pea olema keeruline — piisab sellest, et tead, mida teha.
Kodune treening ei ole täiusliku spordisaala asendaja. Kuid see on palju parem kui mitte midagi, ning kui alustada väikesest ja jääma selle juurde, hoiab see harjuse elavana kauem kui ükski intensiivne algus.