Kosmeetika koostisosade nimetused näevad välja nagu keelekunsti, kuid tegelikult kaetakse nende taga väike arv põhimõtteid. Nende viie mõistmisega saab pooled nimetustest juba paika panna.
1. Vesi ja lahusti
Vesi on enamiku kosmeetika suurim koostisosa. Ülejäänud ained lahustuvad selles ja hoiavad toote kooskõlalise. Kui vesi on esimene nimetus, on ülejäänud toimeainete osakaal väike — see on tavaline ja seegi juures põhjus mitte kohe ära jätta.
2. Niiskust hoidvad ained
Need tõmbavad vett ligi ja hoiavad naha või juuksete pehmena. Siin kuuluvad hüaluroonhape, glütserool ja mitmed suhkrud. Nende ülesanne on sama, nimetus aga on keeruline, et keegi ei saaks seda lihtsalt välja öelda.
3. Rasvad ja emolljendid
Rasvad moodustavad pehme kihi, mis vähendab veekadu. Siin leidub glütserüüle, mineraalõlisid, sheavõid ja kokosõli. Tähtis pole nimi, vaid millise tüüpi rasvaga on tegemist ja kui palju seda on.
4. Säilitained
Võimaldavad tootel kaua säilida avatuna. Neid on väga vähe ja nende kontsentratsioon on madal. Nende olemasolu ei tähenda iseenesest probleemi, kuid kui neid tahetakse vältida, siis on olemas ka tooteid, kus neid pole.
5. Värvained ja lõhnaained
Annavad tootele värvuse ja lõhna. Siin on tõenäoliselt kõige suurem lahknevus inimeste vahel: need võivad olla täiesti ohutud, kuid mõnele tekitavad ärritust või peavalu.
Põhireegel
Nimetuste järjestus on tähenduslik. Mida rohkem nimetusi on loetelu alguses, seda väiksem on üksiku aine osakaal. Seetõttu ei maksa valida toodet ühe meeldiva nimetuse põhjal — oluline on kogu pilt ja see, kas toode sobib just sinu nahale.